Kinnisvaratehingute arv kasvas eelmisel aastal pea kõigis maakonnas, erandiks Hiiu, Lääne-Viru ja Rapla maakonnas.
2010. aastal sooritati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 41 623 kinnisvaratehingut 23,2 miljardi krooni (1,48 miljardi euro) väärtuses.
Ülemöödunud aastaga võrreldes kasvas tehingute arv ja väärtus vastavalt viie ja nelja protsendi võrra.
Kokku vahetas eelmise aasta jooksul omanikku ligi 113.789 hektarit maad, aasta varem oli see näitaja 97 736 hektarit.
Tehingute mahult oli mullu kõige aktiivsem kinnisvaraturg tavapäraselt Harju maakonnas, kus toimus 40,3 protsenti kõigist tehingutest. Harju maakonnale järgnesid Ida-Viru maakond 11,1 protsendiga ning Tartu maakond 9,2 protsendiga. Aastases võrdluses vähenes kinnisvaratehingute arv vaid kolmes maakonnas: Hiiu-, Lääne-Viru- ja Rapla maakonnas.
Kõige rohkem maad vahetas mullu omanikku Saaremaal - 14.894 hektarit, kõige vähem Hiiumaal - 2161 hektarit.
Seotud lood
Uus Maa Kinnisvarabüroo elamispindade tegevjuhi Elari Tamme sõnul toovad uued arendused ja detailplaneeringute mahu kasvamine turule aktiivse kevade.
Eelmisel aastal tehti Eestis 30 979 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 1,2 miljardit eurot (18,8 miljardit krooni), teatas statistikaamet. Varasema aastaga võrreldes suurenes nii tehingute koguarv kui ka koguväärtus, kuid tehingu keskmine väärtus jäi madalamaks.
Elektrituru kaootilisus ja hindade ettearvamatu liikumine ei ole täna enam kellelegi üllatuseks. Küll aga võib uudisena tulla, et energiatootmist ja -tarbimist targalt juhtides saavad kodukasutajad hoida kokku suure rahasumma, teenida lisaraha ning enda päikesepargile tehtud investeeringute tasuvusaega kordades lühendada.