Omavalitsused ootavad riigilt teede korrashoiuks suuremat tuge
Taristuehituse Liidu poolt erinevaid regioone esindavate kohalike omavalitsuste seas läbiviidud uuring näitab, et omavalitsused ootavad riigilt senisest suuremaid investeeringuid teede korrashoidu, säilitamisse ja arendamisse.
Eesti vajab KOVide haldusalas tolmuvaba katet enam kui 9000 km teid ja tänavaid.
Foto: Rivo Sarapik
Uuring keskendus Eesti eri regioonide kohalike omavalitsuste (KOV) rahulolule oma piirkonna teede olukorraga ning tõi esile mitmed kriitilised kitsaskohad. „Kohaliku teedevõrgu remondivõla ehk mahajäämuse suurus oli juba 2022. aastal hinnanguliselt 3,6 miljardit eurot.
2025. aastal teeb Transpordiamet teetöid kokku 1325 kilomeetril, mida on üle 200 kilomeetri enam kui eelmisel aastal. Sealhulgas jätkuvad tööd kõigil varem alustatud ehitusobjektidel. Teehoiule on tänavu eraldatud 168 miljonit eurot.
Valmis sai riigiteede teehoiu rahavajaduse analüüs aastateks 2025–2054. Kuna viimasest sarnasest analüüsist oli möödas viis aastat ning selle ajaga on muutunud nii tööde hinnad kui ka teede seisukord, tellis Transpordiamet uued arvutused.
Piiravad seadused ja tarbetu bürokraatia ei võimalda pealinnas ehitada teid ega tänavaid piisavalt kiiresti, kirjutab Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond).
Haapsalu Uksetehas on Eesti vanim kaasaegsel tehnoloogial uksi valmistav ettevõte, mis tähistab tänavu oma 34. tegevusaastat. Täielikult Eesti kapitalil tegutsev tehas on tuntud ennekõike kvaliteetsete sise- ja välisuste tootjana, kuid viimastel aastatel on oluliseks kasvanud ka aknatootmine, mis moodustab juba umbes kümnendiku kogu käibest.