Piiravad seadused ja tarbetu bürokraatia ei võimalda pealinnas ehitada teid ega tänavaid piisavalt kiiresti, kirjutab Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond).

- “Kõik Eesti linnad ja vallad ning nende elanikud võidaksid, kui riigis ehitusseadustiku ning riigihangete seadust muudetaks, sest praegune regulatsioon ilmselgelt aeglustab kogu avaliku tänavaruumi arendamist,” kirjutab Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere.
- Foto: Liis Treimann
Tallinna inimene tahab linnalt tavalisi asju – korras ning ohutuid kõnni- ja sõiduteid, esteetilist haljastust ja piisaval hulgal istumiseks vajalikke pinke. Need on lihtsad, kuid absurdselt pika vinnaga asjad.
Selgitan kohe, miks me sellises seisus oleme ja kuidas olukorda parandada.
Toimetuse märkus: Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Isamaa ja Eesti 200 koalitsioon on nüüdseks aasta jagu Tallinnas võimul olnud.
Ülepingutatud seadused
Soovin Tallinna linnavalitsuse nimel jõudu uuele valitsuskoalitsioonile. Siin on lühike ülevaade tööelust Tallinna linnas – mis linn on teinud ja mida riik saaks teha selleks, et elu edeneks kiiremini.
Ühe tänava ümberehitus või lastele ohutu rattatee rajamine võtab keskmiselt kaks aastat, enne kui kopp maasse läheb. Kui omavalitsus soovib rajada elanikele väikest kõnniteejuppi, peab ta lisaks kõigele muule väljastama endale projekteerimistingimused, mida menetleb mitu asutust üksteise järel. Ka väiksem muudatus nagu puu istutamine on paras kadalipp, mida läbida.
Näiteks tuleb vaielda, kas maa-alused veetorud on liiga lähedal või mitte. Miks enne sai, kui seal on vana puu känd jne. Insener-tehnilised lahendused on olemas, et istutada puid sademeveetorudele lähemale kui täna. Oleme absurdses olukorras, kus kännu asemele ei tohi puud istutada.
Ehitused algaksid aasta-kaks varem ning linn areneks kiiremini, kui muudaksime nii linnas kui riigis paari asja. Mitte mootorsae, vaid õigete instrumentidega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Verstoni finantsjuht ja juhatuse liige Jarmo Liiver ütles, et kuigi taristuehituse turg on viimastel aastatel kõikunud, suutis ettevõte 2024. aastal säilitada kasumlikkuse tänu mitmekesisele portfellile ja kiirele kohanemisvõimele.
Põlise Lõuna-Eesti kodaniku ja eluedendajana plaanib uus taristuminister Kuldar Leis anda valitsusele Tallinna-välist vaadet.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) kinnitas, et Rail Baltica Tootsi-Pärnu raudteetrassi keskkonnamõju hindamine vastab nõuetele, avades tee selle raudteelõigu ehitusele.
“Kõik on majas natuke eufoorias,” ütleb taristuehitusettevõtte KMG Infra juht Indrek Pappel Äripäevale. Firma võitis koos koostööpartneritega Rail Balticu ehitamise suure hanke, mille maht ulatub üle 300 miljoni euro.
Kallinev energia on pannud majaomanikke üha rohkem vaatama ülimalt säästlike maasoojuspumpade poole, seda nii uusehitiste puhul kui ka olemasolevate küttelahenduste uuendamisel. Aga missugust maasoojuspumpa valida?