Uus Maa Kinnisvarabüroo elamispindade tegevjuhi Elari Tamme sõnul toovad uued arendused ja detailplaneeringute mahu kasvamine turule aktiivse kevade.
Esimene eurokuu on möödas ning kinnisvaraturg uues kontekstis alles harjumas. Harjumaal ja Tallinnas tehti jaanuaris kokku 1223 tehingut, mis on võrreles 2010. aasta jaanuariga, mil tehti 1383 tehingut, 11% langenud. Ka tehingute väärtus on langenud – 2010. aasta jaanuaris oli see 83 miljonit eurot, kuid 2011. aasta jaanuaris 78 miljonit eurot.
Hea on tõdeda, et selle aasta esimene kuu lõppes positiivselt ning veebruari tehingute väärtused ja arv juba näitavad selgelt paremaid tulemusi kui need olid jaanuaris.
Prognoosid jaanuari suhtes olid üldiselt pigem langust toetavad ning paremaid tulemusi ei oodatudki. Uute kinnisvaraarenduste laine on tulemas ning detailplaneeringu kehtestamist ootavate projektide arv toob aktiivse kevade.
Tallinna korterituru aktiivsus on keskendunud jätkuvalt kesklinna ning Lasnamäele, viimases tehti jaanuaris 102 ostu-müügi tehingut, mis võrreles 2010. aasta esimese kuuga on 30% kasvanud. Kui 2010. aasta esimesel kuul tehti kesklinnas 140 tehingut, siis käesoleval aastal kasvas tehingute arv juba 170-ni.
Magalad on täna vähem aktiivsed seoses ülepakkumistega ning nõudluse vähesusega.
Hoonestatud maa tehinguid oli Harjumaal ja Tallinnas kokku 100, mis on möödunud perioodidega võrreldes olnud kasvutempos. Eramute müük langes möödunud aasta sama ajaga 20% võrra.
Pakkumine
Korterite pakkumiste arv on Tallinnas jäänud möödunud aasta viimaste kuudega võrreldes samale tasemele olles 6500 piirimail. Kuna City24 kinnisvaraportaal kajastab kõiki pakkumises olevaid objekte, tuleb arvestada ka sellega, et kortereid on müügis erinevatelt maakleritelt, mis vähendab reaalset pakkumiste arvu 5-10%.
Jätkuvalt on pakkumishinnad turuhinnast 10-30% kõrgemad, mis omakorda põhjustab käesolevas turusituatsioonis objekti müügiperioodi pikenemist. Peale selle erinevad sarnaste objektide pakkumishinnad märkimisväärselt, mis on arusaadavam kesklinna unikaalsemate korterite puhul, kuid suured hinnaerinevused on tekkinud ka magalarajoonide korteritega.
Põhjusteks võib välja tuua, et üks osa müüjaid on jätnud suure tingimisruumi, teine osa on aga sunnitud müüma nn kiirmüügihinnaga. Siiski mängib ka kinnisvara ostmisel tähtsat rolli emotsioon, mistõttu ei ole harv juhus, kui ostja on nõus turuhinnast kõrgema tehinguga.
Nõudlus
Ostjate seas on üha enam määravam argument objekti asukoht, samas jääb hetkel veel esikohale hind. Trend näitab, et hinda peetakse eelkõige oluliseks pigem äärelinnade ja magalarajoonide puhul samal ajal kui eksklusiivsema kinnisvara ostjale mõjub ennekõike asukoht ja objekti lisaväärtused.
Prognoos
2011. aasta esimene kvartal on kasvufaasis ning kinnisvarahinnad Harjumaal on mõneprotsendilises kasvus. Tehingute hulk kasvab 5%, mis on peamiselt tingitud uute arenduste müüki jõudmisest.
Seotud lood
Kinnisvaratehingute arv kasvas eelmisel aastal pea kõigis maakonnas, erandiks Hiiu, Lääne-Viru ja Rapla maakonnas.
Uus Maa Kinnisvarabüroo atesteeritud konsultant Külli Friedrichson kirjutab, et pealinna äärealade kinnisvaraturg püsib rahulikuna veel aastaid ja näiteks Keilas on hinnalangus aasta esimeses pooles paratamatu.
Soome uudisteagentuur STT teatas sel nädalal, et Tallinna kinnisvaraturul valitseb europohmell. Uus Maa tegevjuht Mika Sucksdorff kommenteeris, et kinnisvarabüroo ootas tõepoolest suuremat ostuaktiivsust.
Elektrituru kaootilisus ja hindade ettearvamatu liikumine ei ole täna enam kellelegi üllatuseks. Küll aga võib uudisena tulla, et energiatootmist ja -tarbimist targalt juhtides saavad kodukasutajad hoida kokku suure rahasumma, teenida lisaraha ning enda päikesepargile tehtud investeeringute tasuvusaega kordades lühendada.