Eelmisel aastal tehti Eestis 30 979 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 1,2 miljardit eurot (18,8 miljardit krooni), teatas statistikaamet. Varasema aastaga võrreldes suurenes nii tehingute koguarv kui ka koguväärtus, kuid tehingu keskmine väärtus jäi madalamaks.
Tehingute arv kasvas mullu 2009. aastaga võrreldes 18% ja tehingute koguväärtus 6%. Kõige suuremat mõju tehingute arvu kasvule avaldas korteriomandi tehingute arvu suurenemine ligi 3000 tehingu ehk viiendiku võrra.
Ostu-müügitehingu keskmine väärtus oli 2010. aastal 38 857 eurot (608 000 krooni), mis on kümnendiku väiksem kui 2009. aastal ja poole väiksem kui kinnisvaratehingute kõrgajal 2006. aastal. 2006. aastaga võrreldes on üle poole vähenenud hoonestatud kinnisasjade ja korterite ostu-müügitehingute arv.
Aastaga vähenes hoonestamata kinnisasja tehingu keskmine väärtus ligi neljandiku ning hoonestatud kinnisasja tehingu keskmine väärtus ligi kümnendiku. Korteriomandi tehingu keskmine väärtus jäi samale tasemele.
Võrreldes 2009. aastaga vähenes kõige enam ehk 42% ostu-müügitehingu keskmine väärtus Kesk-Eestis. Lääne-Eestis oli vähenemine 28% ja Põhja-Eestis 6%. Lõuna- ja Kirde-Eestis ostu-müügitehingu keskmine väärtus aastaga oluliselt ei muutunud.
2010. aastal oli korteriomandi ostu-müügitehingute ruutmeetri keskmine hind 640 eurot (10 000 krooni), mis on 1% kõrgem kui 2009. aastal. Tallinnas tõusis ruutmeetri hind 5% ja Tartus 4%, Pärnus aga vähenes 8%.
Seotud lood
Kinnisvaratehingute arv kasvas eelmisel aastal pea kõigis maakonnas, erandiks Hiiu, Lääne-Viru ja Rapla maakonnas.
Elektrituru kaootilisus ja hindade ettearvamatu liikumine ei ole täna enam kellelegi üllatuseks. Küll aga võib uudisena tulla, et energiatootmist ja -tarbimist targalt juhtides saavad kodukasutajad hoida kokku suure rahasumma, teenida lisaraha ning enda päikesepargile tehtud investeeringute tasuvusaega kordades lühendada.