Glaskek firmadele võlgu üle 358 miljoni krooni

Õige kohtusaali võis Kentmani kohtumajas üles leida suure rahvahulga järgi. Väikesed ja suured, eesti ja vene keelt kõnelevad võlausaldajad tunglesid kohtusaali uksel. Kuna võlausaldajaid oli palju, tuli ette sedagi, et kõik nõuded ei olnud õigeaegselt laekunud ja seetõttu pidi nii mõnigi üldkoosolekul vaid vabakuulajana osalema. Hääletamisõigust neile ei antud. Nõuded võetakse siiski arvesse, rahustas pankrotihaldur Eha Pehk nördinud ilmega, et mitte öelda pahaseid võlausaldajaid.

Tema sõnul oli Glaskekil 11. augusti seisuga vara bilansis kokku 336 miljonit krooni, kui arvestada ka kontorimööblit, muud vallasvara ja kinnisvara. Samas on firmal aga suur kohustuste koorem, milles lühiajalisi kohustusi kokku 202 miljoni krooni eest, maksuvõlgu 14 miljoni krooni eest ja võlad töötajatele ehk maksmata töötasu alates mais 9 miljonit krooni. Kokku sai Pehk kohustusteks üle 364 miljoni krooni.

„Saneerimiskavas käsitleti kulutusi erinevatest aspektidest, aga minu meelest on käsitlemata üks oluline kulukoht - kulutused töötajatele,“ ütles pankrotihaldur ning lisas, et kuigi kunagisest 2000 pealiselt töötajaskonnast on tööleping lõpetamata veel ainult 91-ga on neil õnnetutel palgad saamata juba mitu kuud.

Pankrotihaldur avaldas arvamust, et töölepingud töötajatega tuleks kiiremas korras lõpetada, sest igakuine kulu koos palkadega küünib miljoni kroonini. 11. augusti seisuga on Glaskeki omakapital 17 miljoni krooniga miinuses. „Tuginedes finantsandmetele ja kinnisvara hindamistele näib praegu, et tervenemisest võimalik rääkida ei ole ja vara ei taga kõiki kohustusi,“ võttis Pehk võlausaldajatele tehtud lühikokkuvõtte kokku.

Mis on Glaskeki väärtus, nõuab minu kõrval istunud maksu- ja tolliameti esindaja. Mõningase kalkuleerimise järel rõhutab Pehk, et esialgse üldise numbrina pakuks ta välja 250 miljonit krooni ning pöördub üldkoosolekul viibiva Glaskeki juhatuse liikme Meelis Põlda poole. Mis teie arvate? „250 miljonit krooni on üsna suur summa,“ vastab Põlda. "Kas te arvate, et see ei ole reaalne?" küsib pankrotihaldur. „See sõltub ajast, kui pikalt ja millal müüa. Kiirkorras müües on väiksem. Euro tuleb, kinnisvarahinnad loodetavasti tõusevad,“ lausub Põlda.

Täna pandi paika Glaskeki pankrotitoimkond, kuhu kuulusid suurimate võlausaldajate esindajad eesotsas Swedbankiga. Otsustati, et firma seisukohast on parem, kui tellitud ja tehases valmisolevaid tooteid ootavad kliendid saavad need jooksvalt pankrotitoimkonna nõusolekul esimesel võimalusel kätte. See peaks ühtlasi veidi ka raha firmasse juurde tooma. Paljud tellimused on makstud 50% ulatuses, kauba kättetoimetamisel saadakse teine pool.

Kunas Glaskeki pankrotimenetlus on väga mahukas pani pankrotihaldur Pehk ette, et tööle asuks kaks haldurit. Teiseks pankrotihalduriks valis võlausaldajate üldkoosolek Andres Hermeti, kelle põhimõtteline nõusolek asjaga tegelema asuda oli Pehkil olemas.

Ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise küsimust arutatakse järgmisel võlausaldajate üldkoosolekul, mille täpne toimumisaeg jäi praegu lahtiseks.