Ehitusmaavarade ümber puhkes poliitiline kemplemine

Keskkonnaministeeriumi juhtimisel koostatud arengukava käsitleb kogu Eestis paikneva lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi, liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutamist. Ministeeriumi ametnikud on seisukohal, et arengukava tõhustab varasema ajaga võrreldes oluliselt keskkonnakaitset ning selle järgimine vähendab kaevandamisega kaasnevat negatiivset keskkonnamõju.

Nii näiteks on arengukavas kirjas, et maavarade kaevandamise lubade andmisel peab edaspidi arvestama kohalike omavalitsuste arvamusega ja nende esitatud põhjendatud nõuded tuleb kanda loale eritingimustena.

„Kaevandamine peab toimuma võimalikult lühikese ajaga, ümbruskonda vähe häirivalt ning rikutud maa tuleb kiiresti korrastada,” loetles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, kes on seisukohal, et vajaduse sellise arengukava järele on tekitanud ehitusmaavarade kaevandamise ja kasutamise suurenemine ning sellega seotud probleemid. “Riik peab selgelt välja ütlema oma huvi ja otsima lahendusi juba tekkinud ja tekkida võivatele küsimustele,” märkis ta.

Kuigi Eesti ehitustandritel pole tänini veel olulist elavnemist märgata, tundsid arengukavast puudust ka kaevandajad ning ehitusettevõtted. Samas on arengukava vastuvõtmine vahetult pärast valimistulemuste selgumist tekitanud paksu verd keskkonnakaitsjate leeris, ühe alatuima võttena pannakse valitsusele süüks Nabala karstialal asuvate lubjakivivarude ehitusmaavarade arengukavasse sissekirjutamist. Nimelt tegid Nabala karstiala piirkonnast riigikokku kandideerinud vallajuhid nädal enne valimisi ühisavalduse tulevasele peaministrile ja tulevasele keskkonnaministrile, kus muuhulgas paluti Nabala varude väljajätmist ehitusmaavarade arengukavast.

Nüüd on Nabala Keskkonnakaitse Ühingu juhatuse liige Tanel Ots valitsuse tegevusest nördinud, märkides, et arengukavas on ikkagi sees ka Nabala varud, mis tema hinnangul annab arendajale edasiseks tegevuseks, st kaevandamiseks sisuliselt vabad käed.

„Vaatamata vallavanemate pöördumisele kinnitas valitsus kiiruga dokumendi, mis enne valimisi oleks terava kriitika tõttu olnud valitsuskoalitsioonile äärmiselt ebameeldiv,“ ütles Ots. „Paari kuu jooksul on valitsus keskkonnaministeeriumis ligi kolm aastat valminud arengukava kahel korral kõlbmatuna tagasi lükanud. See viitab venitamistaktikale. Tõenäoliselt ei soovitud arengukava, kui poliitiliselt ebapopulaarset dokumenti enne valimisi vastu võtta. Samas näitab kiire otsus, et seda ei soovitud ka uue koalitsiooni aruteludesse jätta.“

Tamkivi aga kinnitas, et kaevandamisloa andmisele peavad eelnema väga põhjalikud uuringud ja keskkonnamõju hindamine.

“Näiteks Nabalas on kavas lisaks arendajate algatatud keskkonnamõju hindamisele korraldada aastatel 2011–2013 ka riigipoolne täiendav keskkonnaalane uurimistöö,“ selgitas ta. „Nende töödega selgitatakse välja karstinähtuste levik maardlas ja selle piirkonnas ning antakse täiendav hinnang maavaravarude kaevandamise võimalikkusele.“

Poliitiliseks kiskuva vaidluse keskmes on aga ehitusmaavarasid toorainena kasutavad ettevõtjad, näiteks teedeehitajad, kes ootasid pikisilmi arengukava, millest nad loodavad tõusvat vähemalt suhtelist stabiilsust majandamisel ning kindlust tuleviku ees. Ennekõike loodavad ettevõtjad nüüd, et tulevikus kulgeb kaevetaotluste menetlemine praegusest neljast-viiest aastast kiiremini.

Ettevõtjate jaoks oluline muudatus, mille arengukava rakendussätted endaga kaasa toovad, on kaevandamistasude tõus. Kuigi keskkonnaministeerium on deklareerinud, et tasusid tõstetakse mõistlikult ja siiski eelkõige sellepärast, et stimuleerida alternatiivsete materjalide kasutamisest.

Arengukava koostamise juhtgruppi kuulunud ettevõtjad on aga avaldanud arvamust, et ressursitasu tõstmine sisuliselt midagi ei muuda, sest suurim liiva ja kruusa tarbija on riigi teedeehitus ja üks ja seesama raha liiguks lihtsalt riigi ühelt arvelt teisele.

„Arengukava rakendussätetega kaasnev kaevandamisõiguse tasu võimalikust tõusust pole sisuliselt midagi uut,“ tõdes ASi Väo Paas juhataja Veljo Haube. „Senini olnud nn roheline maksureform heitlik ja ettearvamatu. Kõik sõltub sellest, millistele poliitilistele jõududele oma valijate ees kaunist nägu näidata vaja on.“