Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitusmaavarade arengukaval pingeline saamislugu
Mais 2009. aastal tunnistasid riigikontrolli audiitorid, et riik ei suuda maavarade kaevandamise mahtusid kontrollida. See pani keskkonnaministeeriumi (KKM) välja töötama uut ehitusmaavarade kaevandamise arengukava aastateks 2010–2020, mis peaks lähema kuu jooksul valitsuselt kinnituse saanuna kaante vahele jõudma.
Riigikogu ei pidanud 2009. aasta suvel kaevandamislubade taotluste menetlemise peatamist kuni uue arengukava valmimiseni otstarbekaks, kuna püsib lootus, et arengukava saadakse valmis kiiremini kui kuluks maapõueseaduse muutmiseks. Seadusemuudatus oleks aga lubade väljastamise peatamiseks vajalik.
Ehitusmaavarade arengukava koostamisega on KKM tegelenud tegelikult juba oma kolm aastat. See on paljuski sundkäik, sest väikese Eesti maapõuevarud ähvardavad hooletu kasutamise tõttu enneaegselt otsa lõppeda. Ja et liiva, killustikku ja kruusa eriti piiri tagant sisse ei osta, tuleb meil leiduvaid varusid kasutada peremehetundega, samas jälgides, et kaevandamise mõju loodusele ja inimasustustele oleks võimalikult väike, kestaks võimalikult lühikest aega ja saaks asjaosaliste poolt kuhjaga heastatud.
Arengukava enda eesmärk on selgitada välja parimad võimalikud kaevandamispiirkonnad ja määrata eeskätt riigi huvist lähtuv kaevandamise kord ja maht. Ehk teisisõnu soovib riik tagada, et maavarasid jaguks eelkõige avalike infrastruktuuriobjektide rajamiseks. Lisaks näeb arengukava ette riigi aktiivset osalemist rikutud maa korrastamisel, suunates selleks osa keskkonnatasudest laekuvast rahast.
Autor: Ain Alvela Ain Alvela
Seotud lood
Täna kiitis valitsus heaks keskkonnaministeeriumi eestvõttel valminud ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava aastani 2020, mis käsitleb kogu Eestis paikneva lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi, liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutamist.
Kuigi ehitusmaavarade arengukava aastani 2020 kinnitamise küsimus tõusis päevakorda juba enam kui aasta tagasi, jõudis valitsus selleni alles läinud nädalal – ja seda looduskaitsjate pahameeletormi puhkemise hinnaga.
Eesti Maavarade Ühing esitas Tallinna halduskohtule hagi, et vaidlustada 15. märtsil Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud otsus kinnitada Ehitusmaavarade riiklik arengukava aastateks 2011-2020.
Ehitusmaavarade arengukava sai lõpuks kaante vahele, aga oodatud rõõmu on osapooltele sellest vähe.
Enimloetud
1
Ehitustööde tellija on TKM Kinnisvara. Peetrisse kerkivad ka Amservi 12 000-ruudune esindus, rajajaks Capital Mill ning 9000-ruudune Mercedes-Benzi sõiduautode esindus, rajajaks Kaamos Kinnisvara.
2
4
Mapri Ehitus: “Me tahame teada, mis Lubja tänava maja vajumise põhjustas.”
5
Levinud on suhtumine, et kindlam on ehitada uus, mis vastab standarditele ja tänapäeva nõuetele.
Viimased uudised
Leedu A++ energiaklassi hoone võib Eestis saada vabalt C-energiaklassi hinnangu.
Ehitustööde tellija on TKM Kinnisvara. Peetrisse kerkivad ka Amservi 12 000-ruudune esindus, rajajaks Capital Mill ning 9000-ruudune Mercedes-Benzi sõiduautode esindus, rajajaks Kaamos Kinnisvara.
Levinud on suhtumine, et kindlam on ehitada uus, mis vastab standarditele ja tänapäeva nõuetele.
Üritused
Hetkel kuum
Mapri Ehitus: “Me tahame teada, mis Lubja tänava maja vajumise põhjustas.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele