Eesti Maavarade Ühing esitas Tallinna halduskohtule hagi, et vaidlustada 15. märtsil Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud otsus kinnitada Ehitusmaavarade riiklik arengukava aastateks 2011-2020.
Eesti Maavarade Ühingu juhatuse liige Mihkel Pukk ütles, et arengukava on läbinisti ebapädevalt koostatud dokument, mis kahetsusväärselt ei arvesta kuidagi Eesti maavarade kui rahvusliku rikkuse heaperemeheliku kasutamisega.
"Vaatamata aktiivsele tööle aidata kaasa sisuliselt tugeva arengukava valmimisele peame kahjuks tõdema, et Ansipi valitsus sõidab taas justkui suurettevõtjate poolt rööbastele pandud rong üle nii kodanikest kui keskkonnast,” ütles Pukk. „Antud arengukava kinnitamise tagant paistavad selgelt välja suurettevõtjate kõrvad. Tegemist on eelkõige ehitusettevõtjate jõulise lobby tulemusega, mis aitab kindlustada nende ärihuvisid.“
Märtsi keskel, vaevalt nädal pärast valimispäeva ja keset pingelisi koalitsiooniläbirääkimisi kiitis valitsus heaks “Ehitusmaavarade riiklik arengukava aastateks 2011-2020”. Vahetult enne valimisi saadeti arengukava Riigikantselei poolt kahel korral Keskkonnaministeeriumisse tagasi täienduste sisseviimiseks, kuid pärast valimisi võeti see siiski vastu ilma täiendusteta.
Heaperemeheliku maavarakasutuse eest seisev kodanikuliikumine Eesti Maavarade Ühing peab valitsuse käitumist ülbeks, erapoolikuks ja vastutustundetuks ning leiab, et sel kombel arengukava heaks kiites on astutud pikk samm negatiivse arengu suunas.
Ühing on seisukohal, et arengukava on koostatud puudulikult, võttes aluseks valed lähtekohad ja eesmärgipüstitused. Nii on näiteks arengukavas pearõhk majanduslikel kaalutlustel, loodus- ja elukeskkonnaga seotud kaalutlused ei ole esitatud samaväärses mahus.
Seda aspekti toob arengukava muude puuduste kõrval esile ka Keskkonnainspektsioon. Samas, kaks nädalat pärast täiendusettepanekute saatmist kiidab Keskkonnaamet arengukava eelnõu muutmata kujul heaks.
Lisaks arengukavale on tehtud rida vigu ka keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande koostamisel ja menetluses ning avalikkuse kaasamisel. Eriti kummaline on asjaolu, et hoolimata KSH aruande puudustest on selles siiski esitatud mõned olulised soovitused, ent arengukavas on isegi need arvestamata jäetud.
Seotud lood
Täna kiitis valitsus heaks keskkonnaministeeriumi eestvõttel valminud ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava aastani 2020, mis käsitleb kogu Eestis paikneva lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi, liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutamist.
Kuigi ehitusmaavarade arengukava aastani 2020 kinnitamise küsimus tõusis päevakorda juba enam kui aasta tagasi, jõudis valitsus selleni alles läinud nädalal – ja seda looduskaitsjate pahameeletormi puhkemise hinnaga.
Mais 2009. aastal tunnistasid riigikontrolli audiitorid, et riik ei suuda maavarade kaevandamise mahtusid kontrollida. See pani keskkonnaministeeriumi (KKM) välja töötama uut ehitusmaavarade kaevandamise arengukava aastateks 2010–2020, mis peaks lähema kuu jooksul valitsuselt kinnituse saanuna kaante vahele jõudma.
Maailma suurim kaablitootja Prysmian on tutvustamas kontserni uut äristrateegiat, millega liigutakse kaablitootjast täislahenduste pakkujaks. Ettevõtte juhi Massimo Battaini sõnul on viieaastase äristrateegia Connect to Lead eesmärk ära kasutada praegust turupositsiooni oma tugevuste arendamiseks ja kindlustamiseks ning olla eestvedaja kaablitööstuse innovatsioonis.