Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamutalituse peaspetsialist Katrin Koitla selgitab alljärgnevalt 31. jaanuarist kehtima hakanud uut omanikujärelevalve tegemise korda.
Milliseid praktikas tekkinud probleeme kehtima hakanud määrusega lahendada tahetakse?Määruse eesmärk on kaotada sätete erinevad tõlgendamise võimalused. Samuti oli siiani omanikujärelevalve tegija ülesanded liiga üldiselt sõnastatud ning tekitasid praktikas selle tõttu mitmeti tõlgendamist. Kolmandaks kehtestatakse nõue, et kui ehitamisel on kaasatud rohkem kui üks omanikujärelevalve tegija, peab ehitise omanik nüüd kirjalikult määrama nende vastutusvaldkonnad ja -ulatuse ning sellest teavitama kõiki antud ehitusobjekti ehitamisega seotud isikuid.
Varem kehtiva määrusega oli jäänud lahendamata olukord, kui ehitise omanik on nimetanud rohkem kui ühe omanikujärelevalve tegija. Praktikas esineb suurtel ehitusobjektidel tihtipeale situatsioone, kus kaasatakse rohkem kui üks omanikujärelevalve tegija. Ka siiani ei olnud see keelatud, kuid oli selgelt reguleerimata ning võis põhjustada katmata töölõike.Kirjeldatud säte aitab vältida olukorda, kus mõni ehitusobjekti ehitamisega seotud isik ei tea, millise omanikujärelevalve tegija vastutusvaldkonda kuulub teatud ehitise osa ning seetõttu võib kontroll olla praktikas lünklik. Ehitise omanikule on pandud kohustus teavitada erinevate omanikujärelevalve tegijate töö ulatusest kõiki ehitusobjekti ehitamisega seotud isikuid. Eelkõige peetakse silmas teisi omanikujärelevalve tegijaid, ehitajaid jt.). Tegemist on varem kehtinud määruse teksti uustöötlusega, sisu on täiendatud ca 20 protsendi ulatuses. Määruse teksti uustöötluse tingis olemasoleva määruse raskesti loetav sõnastus, kus sätete eesmärk alati selgelt välja ei tulnud.
Kuidas toimub kontroll määruses toodud nõuete täitmise üle? Millised on sanktsioonid?Määruses toodud nõuete täitmise kontrolli teostab endiselt Tehnilise Järelevalve Amet (riiklik järelevalve) ning kohalikud omavalitsused (ehitusjärelevalve). Kui omanikujärelevalve tegija ei täida õigusaktides sätestatud nõudeid, siis on järelevalvet teostaval ametiisikul õigus teha ettekirjutus ning ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib ametiisik rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kohustuse täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 1300 ja juriidilisele isikule 6400 eurot. Ehitise omaniku ja omanikujärelevalve tegija suhteid reguleerib nende vaheline leping.
Mis osas mõjutavad uued nõuded kõige enam omanikujärelevalve tellijat? Mida on tellijal oluline teenuslepingut tehes eriti silmas pidada?Omanikujärelevalve teenuse tellijal muutus tänu uuele määrusele palju selgemaks omanikujärelevalve tegemise funktsioon ning tema ülesanded. Omanikujärelevalve teenuse tellijal on oluline lepingut sõlmides teada, et uues määruses on nõue omanikujärelevalve tegijal kaasata toiminguteks, mille osas vastutaval spetsialistil pädevus puudub, vastava pädevusega teisi omanikujärelevalve vastutavaid spetsialiste.
Selle sättega üritatakse välistada olukorda, kus tehakse omanikujärelevalvet ilma omanikujärelevalve tegevusala täpse liigituse pädevuseta. Siin on silmas peetud teatavat sisemuslikku pädevuse hindamist, kus eeldatakse, et omanikujärelevalve tegija töid juhtiv vastutav spetsialist omab eelkõige põhipädevust konkreetse ehitusobjekti ehitustööde olulisema mahu valdkonnas ning omanikujärelevalve tegijale on antud kohustus kaasata teisi omanikujärelevalve tegevusala täpse liigituse vastutavaid spetsiliste, kui mõni töölõik väljub tema enda tehnilisest pädevusest.Omanikujärelevalve teenuse tellija peaks lepingut sõlmides uue määruse valguses silmas pidama, et kui ehitamisele kaasatakse rohkem kui üks omanikujärelevalve tegija, peab ehitise omanik kirjalikult määrama nende vastutusvaldkonnad ja -ulatuse ning sellest teavitama kõiki antud ehitusobjekti ehitamisega seotud isikuid.
Seotud lood
Conviso OÜ vanemkonsultandi Riho Orase hinnangul defineerib jaanuarist kehtima hakanud uus omanikujärelevalve tegemise kord miiniumnõuded ja on seega samm edasi ehituskvaliteedi parandamise suunas. Samas peab ta Eesti seaduste üheks puuduseks seda, et ei ehitajal ega järelevalvel pole kohustust märgata ilmseid vigu.
MKMi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Margus Sarmet kinnitab, et uue omanikujärelevalve tegemise korra väljatöötamise vajadus tekkis elust enesest ja puuduste kõrvaldamise vajadusele juhtisid ministeeriumi tähelepanu ehitusettevõtjad ning järelevalve teostajad ise.
Riias püüab pilke arhitekt Wilhelm Ludwig Bockslaffi loodud juugendstiilis kortermaja, mille renoveerimisel kasutati
bauroc RENOVE plaate. Väljapaistva Riia arhitekti Wilhelm Ludwig Bockslaffi tööde hulgas on 30 mitmekorruselist elu- ja ühiskondlikku hoonet ning mitmeid tööstushooneid. Peaaegu iga tema projekt on omal moel unikaalne, nii ka Riia kesklinnas aadressil Lienes 7 asuv kortermaja.