Täpselt sellest need probleemid tulevad, et ega see hankedokumentatsioon ei ole sageli piisavalt põhjalik, lausus Toomas Luman, ASi Nordecon International suuromanik (väljavõte firma pressikonverentsil 13.09 räägitust).
"Kõige suuremad tülid tulevad tavaliselt rekonstrueerimise juures, kus peaks olema teada, et konstruktsioonide avamine võib tuua selliseid tehnilisi üllatusi, mida ei teadnud enne ei tellija, ei projekteerija, ei ehitaja. Aga sageli on küsimus, et ega raha ju rohkem pole. Samal ajal neid täiendavaid küsimusi ilma rahata lahendada ei ole võimalik," kommenteeris Luman.
"Minu hinnangul uute ehitiste juures on see tellija kvalifikatsiooni tõstmisel ületatav probleem. Läbivalt kipub nii olema, et kiirustatakse, dokumentatsioonid ei ole nii täpsed ja üheselt mõistetavad. Meie oleme selgelt seda meelt, et kompetentsuse tõstmine neid vaidlusi vähendab ja siin on palju juttu olnud sellest, et riik võiks enamus oma hankeid tellida läbi Riigi Kinnisvara ASi. Me ei taha loopida süüdistusi – aga oleme ausad, et paljud hanked ongi keerulised. Eeldusel, et inimene, kes tegeleb riigistruktuuris näiteks mingite remontidega, peab nüüd tegema suure hanke, on kohatu nõuda, et ta peab kõiki maailma asju teadma. Ja kui ta ühe hoone tellib näiteks 20 aasta kohta, siis tema koolitamine riigi rahaga pole ka nii ratsionaalne," lisas Luman.
Seotud lood
Ehitusfirma Rand & Tuulbergi ühe omaniku ja nõukogu liikme Aivar Tuulbergi sõnul puudutab alapakkumiste teema kindlasti paljusid, kuid mitte enamikku. Tema sõnul tuleb nüüd kooliraha maksta nii pakkujatel kui tellijatel.
EEELi juhatuse liige ja ASi Astlanda Ehitus juht Jaanus Otsa oli pigem seda meelt, et nn minemajalutamise põhjuseid on mitmeid. „Neid tuleb igal juhul eraldi analüüsida. Ei saa öelda, et kõik on see, et langeval turul võeti suuremaid riske,“ sõnas ta.
Sellel aastal toimuvat vaadates paistab selgelt tendents, et ehitusturu toibumine kriisist on valusalt kätte maksmas tellijatele, kelle hankeprotsess on alanud madalseisu ajal, rääkis Tallinna Teletorni SA juht Riina Roosipuu.
Äripäeva tänane kaanelugu räägib Eesti ehitusettevõtjate vahel lahvatanud tülist, mis sai alguse Andres Kogeri hiljutisest avameelsushoost. Äripäeva arvates on tüli kasulik – see lööb õhu klaariks ning aitab tulevikus vigu vältida.
Haapsalu Uksetehas on Eesti vanim kaasaegsel tehnoloogial uksi valmistav ettevõte, mis tähistab tänavu oma 34. tegevusaastat. Täielikult Eesti kapitalil tegutsev tehas on tuntud ennekõike kvaliteetsete sise- ja välisuste tootjana, kuid viimastel aastatel on oluliseks kasvanud ka aknatootmine, mis moodustab juba umbes kümnendiku kogu käibest.