Eesti riik tõmbas hoonete süsinikujalajälje seadusele pidurit
Riik tõmbas hoonete süsinikujalajälje seadusele pidurit
Eesti riik on otsustanud edasi lükata hoonete süsinikujalajälje arvestuse kohustuse 2026. aastalt 2028. aastale, kuid samas leidub ehitussektoris palju entusiaste, kes teevad juba arvutusi enda äranägemise järgi ja vajaksid riigilt kiiremini ühtset ja selgemat infot, räägiti saates “Eetris on ehitusuudised.“
Saates kajastatud konverentsi Tark Ehitus vestlusringis kinnitas Kliimaministeeriumi keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Hannamary Seli, et Eestis ei ole praegu ühtegi kohustuslikku nõuet hoonete süsinikujalajälje arvutamiseks.
„Kuid Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiiv näeb ette, et alates 2028. aastast tuleb arvutada üle 1000 ruutmeetri suuruste uute hoonete süsinikujalajälg. Aastast 2030 laieneb see kohustus kõikidele uutele hoonetele ning samast ajast kehtestatakse ka süsinikujalajälje piirväärtused, mis töötatakse välja hiljemalt 2027. aastaks,“ selgitas Seli.
Samas vajavad turuosalised riigilt juba täna selgemat teavet. „Sektoris on palju entusiaste, kes soovivad süsinikujalajälge arvutada ja teevad seda omal algatusel, kuid probleemiks on ühtse lähenemise ja selguse puudumine. Kuigi riik on astunud esimesi samme metoodika loomisel, on sektoris kiire vajadus ühtse käsitluse, standardiseeritud andmestruktuuri ja toetavate juhendmaterjalide järele,“ kirjeldas arhitektuuri- ja inseneribüroo ESPLAN juht Kadi Metsmaa ootusi riigile.
Materjalitootja Lasita Akna tegevdirektor Karl-Martin Rammo märkis, et nende ettevõte on oma valdkonnas ainus, kelle toodetel on keskkonnasertifikaadid ehk EPD-d. „Eestis on see teema veel lapsekingades. Üks põhjus, miks seadust on edasi lükatud, ongi see, et kohalikke ehitusmaterjalide tootjaid, kes oleksid investeerinud oma toodete süsinikujalajälje arvutamisse, on lihtsalt liiga vähe. Meie oleme kogu EPD-de sertifitseerimise protsessi juba läbinud ja julgustame ka teisi tootjaid seda sammu astuma. Vähemalt annab see kvaliteetse tööriista raiskamise vähendamiseks – midagi, mida meie töötlev tööstus hädasti vajab, et olla rahvusvahelisel turul konkurentsivõimeline,“ ütles Rammo.
Kinnisvaraarendaja Bonava Eesti tegevjuht Taavi Soorm tõdes, et süsinikujalajälg ei ole täna klientide ostuotsustes esmatähtis. „Kuigi soovitakse keskkonnasõbralikku kodu, ei osata seda sageli mõista ega hinnata. Kui aga teadlikkus kasvab ja inimesed saavad paremini aru, kuidas see neid isiklikult mõjutab, võib süsinikujalajälg muutuda oluliseks müügiargumendiks ja võrdlusaluseks – sarnaselt autode kütusekulu näitajatele,“ selgitas Soorm.
Vestlusringi juhib Urmas Vaino.
Seotud lood
Vaatamata sellele, et hoonete süsiniku jalajälje arvutamise kohustust lükati kaks aastat edasi, küsivad ja vajavad seda nii era- kui avaliku sektori tellijad aina rohkem, ütleb Riigi Kinnisvara hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik.
Kui Kristo Peerna 8 aastat tagasi perele maja hakkas ehitama, otsis ta pikalt lahendust, mis oleks võimalikult tugeva konstruktsiooniga, soe ja kauakestev. Nõuetele vastavaks osutus soojustatud termoplokilahendus Insulating Concrete Form (ICF) ja esimeste aastate järel oli selge, et see ongi meie kliimas parim võimalik majaehitusmaterjal.
Enimloetud
1
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ehitustöödega alustatakse aprilli algusest ning prognoositud kestvuseks on 17 kuud
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele