Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arvamus: igast maaklerist haldurit ei saa
Grand Kinnisvara tegevjuht Marek Kerna kirjutab, et Läti valitsus kavandab seadusega kehtestada kinnisvara halduri ameti.
Kahtlemata on see huvitav uudis, mis loob teatud signaale seaduseandja püüdlustest korrastada kinnisvara haldusturgu . Kuid samas kindlasti paljud kinnisvaramaaklerid arvavad, et kui nad on saanud hakkama kinnisvara müügiga, siis miks mitte proovida kätt ka halduses?
Kinnisvaramaakleri amet on kutsumus, mis vajab võib-olla teatud eeldusi, kuid siiski on tegemist täiesti tavalise müügitööga. Ehk siis tuleb leida objekt , sõlmida müügiesindusleping ja protsess, kui selline võib alata. Kõlab hästi ju, kui saad müüa „objekti“, millele keegi rohkem pretendeerida ei saa. See tagab nii öelda näiliku „professionaalsuse“ , et tegelane ongi see , kes omab ainuõigust ja kliendi usaldust.
Kahjuks ilmselt pole keegi näinud nendes lepingutes punkti, mis saab, kui usaldust on kuritarvitatud.
Kinnisvaramaakler ei oma kogemust, mis asi on järelteenindus, sest üldjuhul müüb ta kauba maha ja kogu kontakt on sellega unustatud. Harvadel headel juhtudel piirdub ta mõne tähtpäeva meelespidamisega ja helistamisega, sest endist klienti tuleb ju „kaardil hoida“ - äkki ta soovib jälle midagi müüa.
Kinnisvarahaldur, kes haldab omanike vara peab silmas pidama, et oluline töö algab alles siis, kui on toimunud kauba müük. Peale põgusat tutvust ja õnnelikku tehingut algab alles õige töö, mida nimetatakse järelteeninduseks, mis näitab eeltöö viljasid.
Kas klient on jätkusuutlik ja on võimeline teenuse eest, mida talle pakutakse, ka maksma . Kokku tuleb puutuda väga paljude probleemidega, mis hõlmavad turu tundmist, hinna kujunemist, seadusandlust jne jne. Tähtsal kohal on ka kliendi „monitooring“, mis selgitab välja kas tegemist on tuleviku mõttes usaldusväärse partneriga.
Ehk siis, tegemist on tulevikku suunatud ja kindlasti pikaajalise suhtega, kus osapooled on fikseeritud.
Läti valitsus on põhimõtteliselt andnud õige signaali, et kaupa müüa ja seda kaupa kui väärtust hoida on kaks erinevat asja. Nüüd, kuidas neid professionaalseid haldureid (hoidjaid) koolitada ja milliseid tunnistusi neile anda, sõltub juba seaduseandjast. Kindlasti elamute halduses on see vajalik nõue, mis siiski võiks piirduda vastutuskindlustusega (nagu näiteks reisibüroode puhul), sest turg ise selekteerib välja, kes on kes.
Seotud lood
SSAB kontserni tütarettevõte Ruukki Construction käivitas uue tootegrupi Ruukki® LowCarbon, mille eesmärk on täita üha karmimaid keskkonnanõudeid ja rahuldada klientide vajadust vähendada ehitatavate hoonete elutsükli jooksul tekkivaid heitkoguseid. Tootegrupi esimesteks toodeteks on LowCarbon sändvitšpaneelid, LowCarbon fassaadikassetid ja katuseprofiil Ruukki® Classic LowCarbon, mille heitkogused on 50-70% väiksemad kui analoogsetel standardsetel toodetel.
Enimloetud
2
Üks kahtlustus puudutab Rail Baltica ehitust
Viimased uudised
Üks kahtlustus puudutab Rail Baltica ehitust
Üritused
Hetkel kuum
Uued kaid võimaldavad võtta igal ajal vastu liitlaste sõjalaevu
Üks kahtlustus puudutab Rail Baltica ehitust
Ehitustoodete standardite kvaliteet on probleem, millele on ettevõtted pikalt lahendust oodanud.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele