Kuidas valida lumepuhurit?

Lumepuhurid saab jagada ühe- ja kaheastmeliseks. Kuna hinnavahe ei ole nii suur, siis soovitame eelistada kaheastmelisi lumepuhureid. Need puhurid töötavad põhimõttel, et üks süsteem kahmab lume masina kõhu alla ja teine viskab selle välja.

Üheastmelise puhuri puhul tuleb leppida tõsiasjaga, et lund kaugele loopida sellega ei õnnestu, sest ühe lükkega tehakse nii lume kokkukorjamine kui ka vise. Samas saab see hakkama väikese ja sileda pinna puhastamisega, mis mõnel juhul võib olla piisav.

Enamik lumepuhureid on bensiinimootoriga, sest akud ei pea külmas kuigi kaua vastu ning bensiinimootor on elektrimootoritest võimsam.

Elektriline lumepuhur sobib pigem ajutiseks lahenduseks, suvila või maja juurde, kus töömaht ei ole suur. Sellise puhuriga ei saa puhastada suurt ala ega tõsta rasket lund, mistõttu sobib see näiteks lühikese sissesõidutee puhastamiseks. Suure töö tegemiseks tuleb valida juba võimsa mootoriga masin.

Murutraktori olemasolul saab talvel kasutada ka lumesahka. Sel juhul tuleb lisaks sahale soetada masinale juurde rattaraskused ja lumeketid, sest murutraktor jääb ilma nendeta lume lükkamiseks veidi liiga kergeks.

Kui plaanite murutraktorit või raiderit kasutada talvistes oludes, on oluline meeles pidada, et kindlasti tuleb vahetada masinas olev suvine mineraalõli spetsiaalse talvise mootoriõli vastu.

Lumepuhurite hinda mõjutavad paljud erinevad lisavõimalused, mis lisavad puhurile tõhusust ning mugavust.

Lihtsamatel masinatel on all rattad, parematel roomikud. Ratastele tuleb vajadusel külge panna ketid, roomikute puhul see vajadus puudub. Ketid võivad aga lõhkuda pinnast, näiteks sissesõidutee kiviplaati. Roomikutega lumepuhuri eelis väljendub jäise ja raske lume puhul, kus rattad hakkavad ringi käima just nii nagu lumme kinni jäänud autol. Kui tegu on poole meetri paksuse lumega või suure kaldega, siis sõltub masina võimekus nii mootori võimsusest kui ka roomikutest.

Mugavuse lisamiseks on osadel lumepuhuritel roolivõimendi, mis tagab lihtsama manööverdamise ning tuled, mis võimaldavad tööd ka pimedas. Osadel masinatel on starterist käivitus, mis väldib tüütut käima tõmbamist või soojendatavad käepidemed, et töö tegemise ajal ei hakkaks käed külmetama.

Samuti tasub valikut tehes mõelda käikudele. Ühesüsteemsetel masinatel enamasti käike ei ole ja neid tuleb ise lükata. Kahesüsteemsel masinatel, mis kaaluvad vahemikus 60 kuni 150 kilogrammi, on üldjuhul käigud olemas.

Puhuri viskekaugus sõltub nii masina võimsusest, seadistusest kui ka lumest. Parimatel masinatel lubatakse viskekaugust 15 meetrit, kuid kui tegu on raske sulalumega, siis see üldjuhul üle 5 meetri ei lenda. Kallimatel ja kvaliteetsematel masinatel on lume puhumist juhtivad kangid, kust saab muuta kaldenurka ja seadistada lund lendama kõrgelt või madalalt. Tagasihoidlikumatel masinatel saab seda teha käsitsi mootori pealt kaldenurka muutes.

Lumepuhuri valikul tasub mõelda ka manööverdamise vajadusele. Kui krunt on väike, puid ja põõsaid palju, siis on väiksem masin parem, sest seda on mugavam pöörata. Kui puhastatav maa-ala on suur ja reljeefne, siis tasub eelistada mitme käiguga ja suure võimsusega lumepuhurit.