Kliimakindla majanduse seadus sätestab ettevõtjate jaoks suunavaid trajektoore, mida mööda on neil mõistlik liikuda, ütles minister Yoko Alender. Kuid kehtestatakse ka nõudeid, näiteks ehituses kohustus arvutada hoone püstitamisel välja selle süsiniku jalajälg.

- Seadust ette valmistades kuulati ära ligi 100 ettevõtjat ja äriorganisatsiooni. Kas kõiki ka kuulda võeti, selgub nende tagasisidest, mida saab anda kuni 5. septembrini. Pildil uus kliimaminister Yoko Alender. Foto: Ken Mürk / ERR / Scanpix
Kliimaministeerium saatis eile avalikule kooskõlastusringile kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ja seletuskirja, mis ministri Yoko Alenderi sõnul annab ettevõtjatele selgust selles, milliseid investeeringuid teha. „Ettevõtja näeb, mis on see trajektoor. Millal peab olema minu sektoris selline ja selline areng. Siis ta saab planeerida kuni aastani 2050. Ta näeb, et selline on trajektoor, järelikult on mõistlik teha selliseid investeeringuid,“ ütles Alender, tutvustades seadust ajakirjanikele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Taristuminister ja äsja vermitud sotsiaaldemokraatliku erakonna liige Vladimir Svet rääkis eluaseme- ja taristueelarvest, targast kärpimisest, oma suhtumisest maksutõusudesse ja muustki.
Eesti Arhitektide Liidu kliimaseminaril „Kes on kliima arhitekt?“ kerkis arutelu, kas puidust hoonete ehitamine on ikka nii süsinikneutraalne, nagu oleme viimasel ajal uskunud. Kahe riigigümnaasiumi hoone süsiniku jalajälje mõõtmisel selgus, et olukord nii mustvalge ei ole.
Milttoni kestliku elukeskkonna ekspert Tõnis Arjus rääkis Targa Ehituse konverentsil ehitusmaterjalitootjate vestlusringis, et regulatsioone ehituses tuleb tulevikus juurde, mitte ei jää vähemaks.
Kuigi oleme süsiniku jalajälje arvutamises Euroopa mahajäänute grupis, siis energiatõhususe nõuded on meil külma kliima regioonides kõige rangemad, väitis Tallinna Tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski.
Haapsalu Uksetehas on Eesti vanim kaasaegsel tehnoloogial uksi valmistav ettevõte, mis tähistab tänavu oma 34. tegevusaastat. Täielikult Eesti kapitalil tegutsev tehas on tuntud ennekõike kvaliteetsete sise- ja välisuste tootjana, kuid viimastel aastatel on oluliseks kasvanud ka aknatootmine, mis moodustab juba umbes kümnendiku kogu käibest.