Kuigi oleme süsiniku jalajälje arvutamises Euroopa mahajäänute grupis, siis energiatõhususe nõuded on meil külma kliima regioonides kõige rangemad, väitis Tallinna Tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski.
- Jarek Kurnitski sõnul on energiatõhususe nõuded meil külma kliima regioonides kõige rangemad. Foto: Raul Mee
Süsiniku jalajälje arvutamise osas oleme Euroopas mahajäänute grupis. “Saab loetleda viis-kuus riiki, kus need nõuded juba kas kehtivad või on kehtestamisel, nii et esikuuikusse me ei mahu, see tähendab, et oleme jäänud n-ö halli massi, mis järgneb esikuuikule ja seal on juba väga raske öelda, kas oleme kellestki ees- või tagapool,” rääkis Kurnitski.
Seotud lood
Keskkonnadeklaratsioon ehk EPD aitab kaasa ehitusmaterjalide tootjate ekspordivõime tõstmisele – Rootsis on EPDd juba aastaid kohustuslikud, aga ka Norras ja Soomes tugevalt soovituslikud ning paari aasta pärast muutuvad need ka Eesti kohustuslikuks. Nende kasutamise kogemust jagab TMB Elemendi juht Jaanus Mumm.
27. oktoobril Ehitusuudistes avaldatud artiklis "Betoon on suur süsinikuladu" toodi välja, et betoon seob oma eluea jooksul peaaegu kogu CO2, mis on eraldunud tsemendi tootmisel. Tekib küsimus, miks hoonete süsinikujälje arvutustes seda arvesse ei võeta. Kas ehitusmaterjalide ja hoonete piirnormide arvutuse pahatahtlik eesmärk on betoonitööstus lihtsalt välja suretada või on olukorrale mõni muu selgitus, analüüsib ehituse süsinikujälje ekspert ja LCA Support juht Anni Oviir.
Betooni karboniseerumisel seotav CO2 on siiani kliimaarvutustest väljas ja see moonutab üldpilti. Levinud väide on olnud kaua, et puit on väga keskkonnasäästlik, betoonikasutus aga ülimalt süsihappegaasi atmosfääri paiskav. Paraku ei ole see tõde, vaid killud erinevatest vaatenurkadest, kinnitavad teadlased.
Kuigi eksportivad ehitusmaterjalide tootjad koostavad juba agaralt EPDsid, võivad esimesed arvutused tekitada pahameelt, sest saadud tulemus on olnud kehv võrreldes Skandinaavia konkurentidega.
Auto parkimine ei pea olema keeruline ja aeganõudev protsess. Entringo pakub sujuvat ja mugavat parkimiskogemust, mis garanteerib kiire läbipääsu parklasse. Entringo on Hansabi välja töötatud piletivaba parkimis- ja läbipääsusüsteem, mis võimaldab kliendil parkimisalale pääseda ilma füüsilisel kujul piletit omamata. Süsteemi on sisse ehitatud numbrituvastus, mis parkimisloaga numbrimärki tuvastades automaatselt tõkkepuu avab. See võimaldab inimesel kiiresti ja takistusteta parkimisalale jõuda. Entringo lahendust saab kasutada ka läbipääsu kontrollimiseks. Seda on võimalik seadistada nii, et alale pääsevad vaid selleks volitatud isikud.