Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tootlikkuse kasvuta palgatõusu plaanis pole
Ehitusmaterjalide tootjad näevad efektiivsuse tõstmise võimalusi nii uute seadmete ostus kui ka tootmisprotsesside täiustamises, palgatõusu planeeritakse tootlikkuse kasvu kaudu.
ASi Saint-Gobain Ehitustooted Weber äriüksuse direktori Mart Arro sõnul ei pea efektiivsuse tõstmiseks tingimata põhivarasse investeerima, nagu seda sageli arvatakse. Ettevõttes tegeletakse sel aastal hoopis eelkõige äriprotsesside efektiivistamisega – põhiline tähelepanu on tootmisprotsessidel.
Investeeringute maht jääb sel aastal Arro sõnul alla 200 000 euro ning investeeringud jagunevad peamiselt kolme valdkonna vahel: põhivara asendusinvesteeringud, investeeringud tootlikkuse kasvu ning töökeskkonda. “Praeguseks oleme saavutanud töökohtade optimaalse arvu ja isegi uutesse seadmetesse investeerimine ei tähendaks töökohtade arvu vähenemist,” märkis ta ja lisas, et nõudlus on aasta-aastalt tasapisi kasvanud ning põhieesmärk on olemasoleva töökohtade arvuga kasvava nõudluse tingimustes edukalt toime tulla.
Arro tõdes, et nii-öelda valmis spetsialistide leidmine Eesti tööjõuturult on üpriski raske. “Värbamisel on äärmiselt oluline kandidaadi motivatsioon, ettevõtte jaoks spetsiifilised oskused omandatakse juba töö käigus kogemustega kolleegide kõrval. Loomulikult on suureks eeliseks ka vastav haridus ja kandidaadi varasem kogemus sarnase profiiliga ettevõttes,” sõnas ta.
Kommentaarid
Võti on automatiseerimises
Ivar Sikk, Aeroc Jämerä ASi juhatuse esimees
Meie ettevõttes on võimalus efektiivsust tõsta automatiseerimise teel, oleme selles suunas liikumas ning oleme teinud selle kohta hulga plaane. Plaanime efektiivsuse tõstmiseks teha erinevaid investeeringuid seadmete soetamiseks, investeeringute summa käesoleval aastal ulatub üle 100 000 euro, jäädes samas alla 500 000 euro.
Kõik saab alguse heast koostööst
Raigo Tammo, T-Tammer OÜ juhatuse esimees
Efektiivsuse tõus saab alguse juhtkonnast ja meeskonnast ning nendevahelisest heast koostööst. Sellele aspektile järgnevad konkreetsed otsused investeeringute kohta.
Eelmisel aastal tegime väga põhjaliku eeltöö uue sileplekkukselehe CNC-juhitavusega automaatliini hankimiseks. Liin sisaldab nii automaatmaterjaliladu, laseriga plekitöökeskust, automaatset vaheladu kui ka painutuspinki, mis annab meile efektiivsust juurde ja vähendab sealjuures ka tööjõukulu. Uue liini hankimiseks kulub 3,3 miljonit eurot ja plaan on see käivitada hiljemalt 1. septembriks sel aastal.
Jätkuvalt tunneme puudust kvalifitseeritud töötajatest, sealjuures eriti keevitajatest ja CNC-pinkide operaatoritest. Tihtipeale oleme sunnitud ise koolitama kohapeal vajaliku töötaja, sest valmis spetsialiste pole tööturult lihtne leida. Palgatõusuga oleme sunnitud kaasa minema ja igal aastal vaatame töötajate tasud üle.
Arendame müügitööd
Ivar Heinola, Werrowool OÜ müügi- ja arendusjuht
Tootmisega alustasime 2011. aastal. Tööjõuvajadus meie tootmises on kompaktsusest lähtuvalt üsnagi väike ning oleme efektiivsust pidevalt silmas pidades teinud investeeringuid igal aastal. Näeme ruumi jätkuvaks arenguks, aga käesoleval aastal tootmisesse investeeringuid siiski ei plaani. Efektiivsuse tõstmiseks keskendume hoopis müügitöö arendamisele ja sealjuures ka hea partnervõrgustiku laiendamisele nii kodu- kui ka välisturul.
Tööjõudu leiame peamiselt soovituste alusel, odavat tööjõudu me kindlasti ei otsi, see poleks jätkusuutlik. Palgatõusu puhtalt konjunktuuri survel me ei planeeri, kuid iga töötaja saab mõjutada oma sissetulekut isikliku panuse kaudu.
Suuri investeeringuid ei tee
OÜ Kiiu Soon juhataja Vambola Juurmanni sõnul tegeleb nende firma liiva kaevandamisega, mida tütarfirma Kuiv Liiv kuivatab ja fraktsioneerib. “Kaevandamise puhul saab efektiivsust tõsta ainult mahu suurendamisega,” oli Liiv veendunud. “Selles valdkonnas me sellel aastal erilist arengut ei näe, seega on ka investeeringud minimaalsed,” märkis Juurmann ja lisas, et ettevõtte põhilised kliendid on Tallinna betoonitööstused.
“Tütarfirmasse on aga tehtud suuremaid investeeringuid,” lausus Juurmann, kelle sõnul oli viimane oluline muudatus üleminek õliküttelt gaasile. Kuna toote tellimine tõuseb stabiilselt, praegu suurte investeeringute järele vajadust ei nähta – suuremad kliendid on kuivsegude tehased, elektrijaamad ja malmivalu tööstus. “Kuiva Liiva mahtude olulise suurenemise korral viime sisse teise vahetuse,” selgitas Juurmann.
Esco AS/Weckman Eesti juhataja Peep Siimoni sõnul planeerivad nad sellel aastal teha tootmisesse investeeringuid summas kuni 100 000 eurot. “Teraskatuste tootmisliinid ja -pingid on suhteliselt kõrgelt automatiseeritud, kahjuks mitte küll veel robotjuhtimisega,” lausus ta. “Spetsialisti ülesanne on liini ja tellimuste juhtimine ning ka lõpptoote kvaliteedi visuaalne kontrollimine.”
Pane tähele
Kuidas tõsta ettevõtte efektiivsust?
Investeerida tasub uusimatesse seadmetesse, mis võimaldavad muuta tootmist kiiremaks ja efektiivsemaks, parandades sealjuures töö või toodete kvaliteeti.
Tähelepanuta ei tohiks jääda ka tootmisprotsessi efektiivistamine, tasub üle vaadata, kas ja mida saaks paremaks muuta.
Tähtsal kohal on motiveeritud ja kvalifitseeritud meeskond, kes tahaks ja suudaks tegutseda ühise eesmärgi nimel.
Oluline on müügitöö arendamine ning heade partnersuhete tekitamine, seda nii Eestis kui ka välismaal.
Allikad: Mart Arro, Lauri Laast, Raigo Tammo, Ivar Heinola
Siimoni sõnul ei saada päris ilma tööjõuta paraku veel hakkama. “Nii et efektiivsuse kasvu allikaks on meil näiteks tootmisprotsessis materjalide jääkide minimiseerimine ja ka liinide tootluse kasvatamine ajaühikus.” Osa investeeringutest on sellel aastal planeeritud toetama ka toodete kvaliteedi parandamist, selle saavutamiseks täiustatakse olemasolevaid tootmisvahendeid.
Siimon märkis, et palgatõusu planeeritakse tootlikkuse kasvu kaudu. “Kui tootlikkus ei kasva või turul nõudlus väheneb, ei ole arvestatavat palgatõusu ette näha,” tõdes ta.
Tööpingi võimetel puuduvad piirid
Fenestra ASi juhatuse esimees Lauri Laast ütles, et nemad saavad tõsta ja tõstavad oma ettevõttes efektiivsust eelkõige sellega, et uuendavad masinaparki. “Pingid lähevad üha paremaks, tehnika areneb edasi, aga inimest ju kiiremini töötama ei pane,” põhjendas ta. “Kindlasti on meil plaanis soetada uusi pinke, mis teevad töö kiiremaks ja efektiivsemaks ning kvaliteedi senisest veelgi paremaks.” Ta lisas, et kui inimeste võimekusel on piirangud, siis pinkidel neid ei ole.
Hetkel kuum
Personali üle Laasti sõnul kurtmiseks põhjust ei ole. “Liikuvust küll on, aga kui mõni töötaja lahkub, leiame alati kohe kellegi tema asemele. Viimase kolme-nelja kuu jooksul näiteks on meile tööle tulnud 10–15 inimest – see näitab päris hästi, et tööjõu leidmisega probleeme ei ole,” märkis ta.
Ehitusmaterjalitootjad mõõdukalt optimistlikud
Swedbanki tänavune tööstusettevõtete uuring näitas, et ehitusmaterjalide tootjate kindlustunne püsib mõõdukalt optimistlik: 56% küsitlusele vastanud ettevõtetest plaanib 2015. aastal käibe kasvu ja 47% kasumlikkuse parandamist. Sealjuures oodatakse keskmiseks käibe kasvuks 5,4%.
Swedbank uuris ligi 300 Eesti tööstusettevõtte hinnanguid käibe ja tootmismahtude ning investeerimisplaanide kohta. Küsitletud ettevõtetest 15% moodustas ehitusmaterjalide tööstus, kogukäibega 450 miljonit eurot.
Eksport. Keijo Kohvi sõnul, kes juhib Swedbankis ehitusmaterjalide tööstuse sektorit, on uuringu kohaselt eksportööride suurimaks väljakutseks välisnõudlus, millele viitas 32% vastanutest. “Ekspordi ambitsioon on kõrge ja tootjate hinnangul moodustab sel aastal ekspordi osakaal käibest 60%,” märkis Kohv. Mullu oli küsitletute tegelik ekspordi osakaal 57%. Kasvuvõimalusi nähakse Kohvi sõnul eelkõige olemasolevatel turgudel, nagu Rootsi, Soome ja Norra.
Vastavalt uuringu tulemustele püsib ehitusmaterjalide tootjate vaba tootmisvõimsus heal tasemel – vastanud tootjad suudaksid täiendavalt investeerimata käivet kasvatada keskmiselt 32% võrra. “Sellegipoolest plaanib 93% vastanutest jooksval aastal investeeringuid,” märkis Kohv. Tänavu investeerib 63% tootjatest üle 100 000 euro ja 21% enam kui 500 000 eurot. Investeeringute põhieesmärgina tõid enam kui pooled vastanuist esile efektiivsuse.
Kohvi sõnul vähendavad efektiivsusinvesteeringud lihttööliste osakaalu automatiseeritud protsesside kaudu, mistõttu on enim puudus spetsialistidest. Tööjõu puudust tervikuna tunnetab 42% vastanutest.
“See on viimastel aastatel palgataset jõudsalt kasvatanud ja nii prognoosivad ehitusmaterjalide tootjad ka 2015. aastaks keskmiselt 5,3% palgakasvu,” ütles Kohv.
Seotud lood
Kui Kristo Peerna 8 aastat tagasi perele maja hakkas ehitama, otsis ta pikalt lahendust, mis oleks võimalikult tugeva konstruktsiooniga, soe ja kauakestev. Nõuetele vastavaks osutus soojustatud termoplokilahendus Insulating Concrete Form (ICF) ja esimeste aastate järel oli selge, et see ongi meie kliimas parim võimalik majaehitusmaterjal.
Enimloetud
1
Ehitustööde tellija on TKM Kinnisvara. Peetrisse kerkivad ka Amservi 12 000-ruudune esindus, rajajaks Capital Mill ning 9000-ruudune Mercedes-Benzi sõiduautode esindus, rajajaks Kaamos Kinnisvara.
2
6
Levinud on suhtumine, et kindlam on ehitada uus, mis vastab standarditele ja tänapäeva nõuetele.
Viimased uudised
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Üritused
Hetkel kuum
Mapri Ehitus: “Me tahame teada, mis Lubja tänava maja vajumise põhjustas.”
Ehitustööde tellija on TKM Kinnisvara. Peetrisse kerkivad ka Amservi 12 000-ruudune esindus, rajajaks Capital Mill ning 9000-ruudune Mercedes-Benzi sõiduautode esindus, rajajaks Kaamos Kinnisvara.
Levinud on suhtumine, et kindlam on ehitada uus, mis vastab standarditele ja tänapäeva nõuetele.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele