Nordeconi nõukogu liikmel oma ehitusfirma

Kroodo hinnangul puudub tema seotuses kahe ehitusfirmaga huvide konflikt ning sama meelt on ka Nordeconi nõukogu esimees Toomas Luman ja juhatuse esimees Jaano Vink.

Nordeconi aktsiatest 1,6894% kuulub Alar Kroodo ja tema poegade Siim ning Märt Kroodo ettevõttele ASM Investments OÜ. Osaluse turuväärtus on ligi 515 000 eurot. ASM Investmentsist 40% kuulub Alar Kroodole ja tema mõlemale pojale kuulub 30%.

“Olen ettevõttega seotud, kuid sellega tegeleb peamiselt minu poeg. Nordeconi juhid Jaano Vink ja Toomas Luman on minu seotusest teadlikud,” kommenteeris KRC Ehituse tegevust Alar Kroodo.

KRC Ehitus pole veel majandusaasta aruandeid esitanud, kuna firma asutati 2012. aasta lõpus ja on seega tegutsenud napilt üle aasta.

Toomas Luman kinnitas, et on Kroodo osalusega KRC Ehitusest teadlik. “Konflikti ja konkurentsi ma ei näe, sest nad ei saa osaleda hangetel, mille vastu Nordeconil huvi on,” sõnas Luman.

Kroodo sõnul ei konkureeri KRC Ehitus Nordeconiga, kuna tegemist on väikese ehitusfirmaga, mis ei osale ega soovi osaleda hangetel, kus on Nordeconi ärihuvid. Ta lisas, et kuna KRC Ehitus tegeleb eelkõige iseenda omanikele ehk Kroododele kuuluvatel arendusprojektidel vajalike ehitustöödega ning Nordeconi juhid on sellega kursis, ei näe ta huvide konflikti. Rohkem ei soovinud Kroodo kommenteerida ega KRC Ehitusest rääkida.

Tööpõld on erinev

Äripäevale laekus info, et KRC Ehitus teeb praegu muu hulgas ehitustööd Tartu tuntud ettevõtjate Jaak ja Ago Niguli ettevõttele Tarmeko KV. Jaak Nigul kinnitas, et KRC Ehitus on tõesti Tartus nende soojuse ja elektri koostootmisjaama ehitusel tegev.

“Seda ma ei kommenteeri, kuidas me endale ehitajaid valime,” oli Nigul napisõnaline. Kuuldes, et teemaks on Nordeconi ja KRC Ehituse võimalik konkureerimine, arvas Nigul, et selle teemaga ei tasu leheruumi määrida. “Meie objekt on nii väike asi, 30 × 40 meetrit vundamenti või isegi vähem, 25 × 30 meetrit. See on tibatilluke asi,” kirjeldas Nigul Tarmeko KV koostootmisjaama ehitust.

Ta lisas, et Tarmeko KV lähtub hangetel ainult ettevõttele kasulikkuse põhimõttest. “Hoone ehitusmaksumus on nagu ühel keskmisest pisut suuremal eramul ja nii väikeseid objekte ei ehita Eesti ehitussektori börsiettevõtted,” lausus ta.

Nordeconi juhatuse esimees Vink märkis, et Tarmekole on ehitanud nii Nordecon kui ka teised ettevõtted ja ta on veendunud, et sarnane võimalus on ka tulevikus. Tarmeko KV objekti ehituse kohta Vinki teada Nordeconilt hinda ei ole küsitud. “Tõtt-öelda puuduks selle vastu ka huvi, kuna tegemist on väga väikeste mahtudega,” kinnitas Vink.

Vink ütles, et Nordeconil on Tartus töös neli objekti ja osa kontserni Tartu töötajaid on hõivatud Tallinnas, Narvas ja Pärnus. Äripäevale laekunud vihje sisaldas muret, et Nordeconi Tartu ehitajad peavad töötama kodust eemal. Vinki sõnul on konkurents ehitusturul küll tihe, kuid Kroodo ja tema poegade ehitusfirma Nordeconi huve ei kahjusta.

Reeglid huvide konflikti vastu

Nordeconi hea ühingujuhtimise tava aruandes on kirjas, et ettevõtte nõukogu liikmel on keelatud ilma aktsionäride üldkoosoleku loata konkureerida Nordeconiga ja kasutada isiklikes huvides ärilisi pakkumisi, mis on suunatud emitendile.

Sarnased reeglid huvide konflikti vältimiseks on teisteski börsifirmades. Näiteks Arco Vara nõukogu liikmel Arvo Nõgesel on osalus börsifirmaga sama valdkonna ehk kinnisvaraarendusega tegelevas ettevõttes Fenton Ehitus OÜ. Nõges ütles, et Fenton Ehitusel aga majandustegevus puudub ning sisuliselt on ettevõte likvideerimisel. Seega huvide konflikti ohtu praegu pole.

Nordeconi töömaht kukkus hüppeliselt

Nordeconi ehituslepingute lõpetamata tööde maht eelmise aasta lõpu seisuga oli 49% väiksem võrreldes aasta varasemaga, selgub ettevõtte mullusest IV kvartali aruandest. Pooleliolevate tööde mahu järsk langus on tingitud suurte avaliku sektori tee-ehituse projektide lõppemisest ja asendumisest erasektori väiksemate projektidega. Konkurents on üha teravam, eriti hoonete üldehituses.

Nordeconi kontserni pooleliolevate tööde maht vähenes mullu kõige rohkem teedeehituses (umbes 82%), kus Nordeconil oli eelmise aasta lõpuks valminud kolm suurt projekti: Aruvalla–Kose teelõik Tallinna–Tartu maanteel, Tartu läänepoolne ümbersõit ja Tartu idapoolne ringtee.

Riigi uus maanteehoiu­kava muudab investeerimist teedeehitusse, eelkõige väljendub see suurprojektide osakaalu vähenemises. Seega on tee-ehitusfirmad vastakuti olukorraga, kus lepingute keskmine maksumus väheneb ja konkurentsiolukord muutub, seisab kvartaliaruandes.

Nordeconi portfellis on pea kaks korda kasvanud ärihoonete ja tööstus- ning laohoonete teostamata tööde maht – seda tänu erasektori tellijate suurenenud investeeringutele.

Tööde portfellist moodustavad hooneprojektid 77% ja rajatised 23%. Mitu aastat oli osakaal vastupidine, näiteks 2012. aasta lõpus 35% ja 65%, raporteeris Nordecon aruandes.

Nordeconi mullune aastakäive suurenes võrreldes 2012. aastaga 159,44 miljonilt eurolt 173,95 miljonile.