Lugu Nõo lihatööstuse uue tootmishoone ehitusest

Kui suure osa päevast kulutate Teie kui ettevõtte juht ehitusega tegelemisele? Päris iga päev ma sellega ei tegele. Nädalas kulub kokku umbes 20% tööajast, võib-olla ka vähem. Meil on kord nädalas kolme- kuni neljatunnine ehituskoosolek.

Meie eelmisest vestlusest jäi kõlama mõte, et peate ehitajat pidevalt kontrollima. Kas siin on tegemist inimliku faktoriga ehk igaüks tahab teha nii, nagu talle parim tundub, aga tuleb teha nii, nagu teil vaja on? Jah, ma arvan, et see ongi peamine põhjus, mitte et keegi midagi valesti teeks. Lahkhelid on peamiselt projektist tingitud. Projektis nähakse asju ette ühtmoodi, tegelikkus on teine.

Kui oleks võimalik kõik plaanid SchetchUpi (3D-joonestamisprogramm – toim) sisse panna, oleks ehk parem.

Praegu on olukord selline, et kes ees, see mees – üks paigutab oma torud ära ja teine saab oma torud paigutada ainult sinna, kuhu veel torusid paigutatud ei ole. Ühesõnaga, nagu areneb projekt, areneme ka meie.

Ei saa öelda, et projekteerija oleks otseselt midagi tegemata jätnud või et ehitaja oleks otseselt midagi tegemata jätnud, lihtsalt oleme asjadest ühte- või teistmoodi aru saanud.

Ega vist polegi võimalik teha sellist projekti, mida ehitamise käigus üldse muutma ei peaks? Ei ole tõesti võimalik. Mul väga hea meel hoopis selle üle, et kui me tootmisruumidele uksi valisime, saime just sellised, mis vastavad meie ootustele. Ükskord valisime väga halvad uksed, mis ei pidanud meie tingimustes üldse vastu, lagunesid kiiresti ära ega sulgunud enam.

Meie uksed peavad kannatama avamist ja sulgemist väga palju kordi päevas ehk olema väga töökindlad. Mis veel olulisem, nad peavad olema puhastatavad. Ustel ei tohi olla pragusid ega uurdeid, kuhu saaks midagi koguneda.

Millega olete ehitusprotsessis väga rahul ja mille suhtes rahulolematu? Kui ehituse algusesse tagasi pöörduda, siis esialgu planeerisime ehitada 64 ruutmeetrit, sellest sai aga 200 ruutmeetrit.

Siis selgus, et vajame uue detail­planeerigu kehtestamist.

Ehituse käigus selgus, kui palju on meil külmavõimsust vaja, ning tuli välja, et meie alajaam ei pea sellisele koormusele vastu.

Nüüd saab maja varsti valmis, aga alajaam valmib alles aprillis. Ma siiski usun, et suudame uue maja ka varem käivitada, ilma Eesti Energia täiendava võimsuseta. Seda tänu sellele, et oleme palju energiat kokku hoidnud. Saame seadmeid oma tahtest lähtuvalt tööle ja välja lülitada. Peame olema suveks valmis, sest talv on meile palju soodsam aeg kui suvi. Talvel ei vaja me nii palju energiat ruumide jahutamiseks kui suvel.

Me ei ole kunagi ehitanud nii paksude seintega maja. Tavalisel elumajal ei ole katuse ja lae isolatsioon ka nii paks. Ehitaja ütles, et ta pole nii pakse seinu ka külmkambritesse paigutanud. Me teeme seda kõike energiasäästu eesmärgil, et päike maja liiga soojaks ei kütaks.

Suvel läks meil tohutu hulk energiat, kuna maja­seinad lasid sooja sisse. Samas on iga uus ehitus asja parandanud. Enam pole temperatuuri hoidmisega ruumis probleeme. Viimati oli see meie tõsine mure kauges minevikus aastatel 1995 või 1996. Praegu on meil käsil n-ö järgmine etapp ehk tahame pidada seda maja võimalikult väikese energiakuluga.

Kui uus alajaam ükskord tööle saab, kas seal on siis võimsust ka tulevikuehitusteks? Jah, ja kui ikka veel on juurde vaja, saame ampreid juurde osta.

Kui palju te tellijana enda kaitseks dokumente vormistate? Selle ehitusfirmaga, kellega koostööd teeme, pole neid vaja liiga palju vormistada. Meil on üks kord nädalas koosolek, kus vormistatakse vajalik dokumentatsioon.

Inimesed on selleks, et asju arutada. Ehitusfirma on kokkulepetest kinni pidanud, meie oleme kokkulepetest kinni pidanud. Kui on vaja midagi arutada, siis istume maha, vaidleme läbi ja läheme edasi. Me ei saa kindlasti öelda, et ehitaja püüab meid tüssata, või et tema varasemate ehitustega oleks seda probleemi olnud. Meie ei ole nende usaldust kuritarvitanud ja nemad ei ole meie usaldust kuritarvitanud.

Kuidas valisite ehitusjärelevalve tegija ja millised on ootused talle? Ehitusjärelevalvega on nii, et meile on ehituse puhul kõige olulisem, et konstruktsioonid vastaksid nõuetele.

Meie ehitamise ­aega sattus Riia Maxima juhtum, aga ma olen kindel, et meie tugevusarvutus vastab nõuetele. Usun, et meie ehitusjärelevalve on seda ka kontrollinud. Ta käib mitu korda nädalas siin ja vaatab kõik üle: enne, kui midagi betooni valatakse, enne, kui seinamaterjali pannakse või midagi ära ühendatakse. Enne töö alustamist peab ta olema andnud oma nõusoleku.

Kas Maxima juhtum pani teid ka midagi üle arvutama? Ei, pigem mõjutas emotsionaalselt. Meie ehitus on selles mõttes tehtud pigem varuga, ehk rääkides koormustest, siis pole ohtu, et midagi juhtuda võiks.

Kuidas valiti tellija esindaja? Meie majas on umbes kolm inimest, kes on olnud selle tehnoloogia paigutamise ja väljatöötamise juures. Kindlasti peab ehituse juures olema peatehnoloog, ilma temata ei toimu siin midagi. Tema peab ehitust kooskõlastama veterinaar- ja toiduametiga. Loomulikult peavad kaasatud olema tootmisjuht, tehnikajuht, ostujuht, müügi- ja turundusdirektor, arendusjuht, kes seda projekti haldab, ja mina. See on meeskonnatöö.

Seega ma saan aru, et ükski otsus siin pole Teie või kellegi teise langetatud, vaid need on meeskonnaotsused? Iga otsuse jaoks muidugi ei kutsu suurt koosolekut kokku. Kui räägime tehnoloogiast, kutsume appi tehnoloogi, kui räägime ostu poole pealt, kutsume ostuosakonna, kui räägime müügist, kutsume müügiosakonna juhi.

Tehnikajuht käib meil küll iga päev ehitusel ja vastutab selle eest, et torustikud saaks õigesti paigaldatud. Näiteks peab tema tagama, et jääk­soojus saaks õigesti suunatud.

Ma ütleks, et seekordne ehitus on meile kindlasti üks huvitavamaid ja peamiselt just selle­pärast, et saame ära kasutada olemasolevast majast ja külmaseadmetest vabaneva energia. Suvel läheb energia tehnoloogilise vee kütteks. Kui praegu tuleb meil puurkaevust 8–10kraadine vesi ja me suudame selle temperatuuri tõsta 30 kraadi juurde, siis ma arvan, et energiasääst on tohutu. Kulub vähem elektrit ja kütet.

Jääksoojus kütab kontorit

Priit Raudsepp, Nõo Lihatööstuse tehnikajuht

Kuna tootmine käib aasta ringi jaheruumides, moodustavad meie lihatööstuses suurima abiseadmete osakaalu külmaseadmed. Külmaseadmed ei tooda tegelikult külma, vaid transpordivad ruumidest liigse soojuse välja. Seni liikus soojus ruumidest välja traditsioonilisel meetodil – katusel asuvate jahutite kaudu välis­õhku.

2013. aasta lõpus alustatud uue juurdeehitusega tekkis meil hea võimalus realiseerida uut liiki soojusenergiat. See oli käivitav jõud ka jääksoojusprojekti alustamiseks.

Jääksoojuse kogumine on väga tasuv ettevõtmine, tasuvusajaga 1–1,5 aastat. Tehniliselt on väga oluline, et soojust kogutaks n-ö targalt läbi soojusvahetite, misjärel salvestatakse soojus puhvermahutitesse sooja, 40–45 °C veena, kust see suunatakse edasi tarbijatesse, samuti läbi soojusvahetite.

Kütab tööruumid ja annab sooja vee. Praeguseks on jääksoojusjaam edukalt käivitunud. Kõigest 1/3 külmaseadmetest tekkiva jääksoojusega kütame ära oma uue 1000 m2 suuruse kontori, väldime pinnaseküttega ­uute külmaladude aluse maa jäätumist ja toodame +8 °C kuni +10 °C külmast veest sooja tarbevett temperatuuriga +40 °C. Viimast soojendame katla­maja abiga +60 kraadini, kuid see on märkimisväärne energeetiline vahe, mis väljendub iga­nädalases kütuse kokkuhoius 1300–1500 liitri näol.

Edasised plaanid. Soojust jääb meil veel tublisti ülegi ja selle ärakasutamiseks on ideid, mida lähitulevikus realiseerima asume. Kuna külmaseadmete välisosad töötavad nüüd vähem, tekib soojuse kogumisest ka elektrienergia kokkuhoid.