Viimsi vald: meil pole aega aastaid kohtus vaielda

18. septembril kirjutas Äripäev, et Randvere uue kooli ehitamine Viimsisse on loonud pretsedendi – neli ehitusfirmat panid seljad kokku ja vaidlustasid hankepunkti, mis teinuks ehitajast võimalike kvaliteedivigade eest vastutaja.

Täna selgus, et Viimsi vald otsustas ehitajatele vastu tulla ning hanketingimusi leevendada. Viimsi abivallavanema Jan Trei sõnul oli vastutuleku üks põhjus ajamahukas kohtumenetlus, mis oleks muutnud võimatuks eesmärgi saada Randvere põhikool valmis hiljemalt tuleva aasta 1. septembriks.

"Me kindlasti ei karda Eesti suurimaid ehitusettevõtjaid ega nendega vaidlemist nii riigihangete vaidlustuskomisjonis kui halduskohtus," rõhutas Trei. "Kahjuks pole Viimsi vallal aega aastaid kohtukoridorides vaielda. Meie eesmärk on ehitada oma kogukonnale kaasaegne kool, mille järgi on karjuv vajadus."

Tema sõnul muutis vald hankedokumentide vaidlusaluseid punkte nii, et ehitaja ei kannaks kogu projektdokumentatsiooni puudustest tuleneda võivat riski. "Kindlasti ei vasta tõele meedias leviv vihje, et Äripäeva eilne artikkel sundis Viimsi valda hanketingimusi muutma," lisas Trei.

"Jätkuvalt olen seisukohal, et kõnealuses küsimuses pole probleem ainuüksi Viimsi valla kooliehituse hankes, vaid suuremad ehitusettevõtted on otsustanud üheskoos vastu astuda neile kahjuliku pretsedendi loomisele," jätkas abivallavanem ja lisas, et nii nagu ka enne hankedokumentide sõnastuse muutmist vastutab ka praegu projekti puuduste eest projekteerija.

Samuti säilib Trei kinnitusel ehitaja kohustus analüüsida enne hankelepingu sõlmimist hankija poolt esitatud projektdokumentatsiooni ning hinnata, kas selle järgi on tal võimalik ehitada hanketingimustele ja kehtivatele nõuetele vastav ehitis.

"Rõhutan veel, et me ei kahtle mingil moel hankes esitatud projektdokumentatsiooni nõuetele vastavuses. Oleme projektile teinud ekspertiisi ja ka see kinnitas projekti nõuetele vastavust," ütles Trei.

Üldise tava järgi arvestatakse hanke koostamisel ka projekteerija vastutuskindlustust, mis vähendab tööde tellija rahalisi riske juhul, kui ilmnevad projekti vead ning see omakorda ei suru kõikide vigade eest vastutust ehitajale. Viimsi abivallavanema sõnul ongi projekteerijale ette nähtud seadusest tulenev vastutus projekti koostamise eest, kuid Viimsi valla varasemate hangete näidetel see praktikas ei toimi.

"Projekteerija vastutuskindlustus ei lahenda hankija jaoks kõiki probleeme, mis võivad tuleneda projekti puudustest," selgitas Trei. "Nimelt ei taga võimalik hilisem rahanõue projekteerija (kindlustuse) vastu, et hoone ka tegelikult tähtajaks valmis saab. Hoone peab lõppkokkuvõttes valmis ehitama ikka ehitaja. Seega on hankija seisukohalt igati vajalik ja mõistlik, et ka ehitaja hindaks oma professionaalset pädevust enne lepingu sõlmimist."

Viimsi abivallavanema sõnul seisnes nende valitud esialgse sõnastuse pretsedent selles, et nad väljendasid väga üheselt ja selgelt, et ei soovi ehitajaga hiljem enam hinna ega tähtaegade üle vaielda.

"Võtsime ehitajalt vaidlemisruumi ja panime tõepoolest kogu projekti võimaliku puudulikkuse riski ehitajale," ütles Trei. "Meid ei veena ehitajate esindajate argument, et eripädevusega inimestel ei ole võimalik hankemenetluse kestel enne lepingu sõlmimist mõistlikult hinnata, kas projekt vastab nõuetele või mitte. Jah, see nõuab ehk seni levinud praktikaga võrreldes pakkujatelt lisaressurssi, kuid see on suurusjärgu võrra väiksem kahjust, mida võib põhjustada puuduste hilisem "avastamine" hankijale kogu hanke mahtu silmas pidades," selgitas ta.