Ehitajad said oma tahtmise

ASi NCC Ehitus, ASi Nordecon, OÜ Astlanda Ehitus ja ASi Oma Ehitaja esindaja advokaadibüroo GLIMSTEDT advokaat Merit Lindi sõnul saatis Viimsi Vallavalitsus ehitusettevõtjate poolt esitatud vaidlustusele vastuse, milles Viimsi vald kinnitab, et otsustas vähendada pakkuja kohustusi ning leevendada hanke tingimusi.

Lindi sõnul on vald seisukohal, et ehitusfirmade poolt vaidlustatud punktides olid hankeleping ning kinnituse tekst seadusega kooskõlas, kuid valla eesmärgiks on viia kavandatud hange edukalt lõpule ning vältida vaidlusi. Seega otsustas vald ehitajate poolt vaidlustuses välja toodud selgituste põhjal formuleerida ümber vastavad hankedokumentide ja selle lisade sätted ning vähendada sellega esialgse tekstiga võrreldes pakkujate kohustuste ja vastutuse määra. „Niisiis on tänaseks muudetud hanke tingimusi ja hankija ei aseta kogu projektdokumentatsiooni vigade riski enam ebaproportsionaalselt pakkujate õlule,” tõi Lind välja.

Toomas Aaki sõnul ei olnud vaidlustuse tulemus ootuspärane vaid üllatav. „Oli üllatus, et muudatused tehti nii nagu ehitajad soovisid,“ märkis Aak.

„Vigasuse riski pakkujale on asendatud pehmemate nõudmistega, kus iga osapool vastutab oma professionaalsuse oskuste kohaselt ning suudab vastavalt sellele vigu tuvastada. Sellises vormis on vastavad hanketingimused ehitajate ootustele,“ ei hoia Aak head meelt tagasi.

Aaki sõnul on selline kogemus, kus tellija muudad tingimusi nii, et iga protsessi eest vastutab vastav professionaalne osapool oma eksimuste eest ise, mitte ehitaja, on esmakordne.

„See, et üks vald muutis otsuse, on paraku vähesele ringkonnale teadaolev probleem. Ei usu, et see pretsedenti loob, kuid laiema kõlapinna puhul on see kindlasti üheks turu suunda muutumise viitasid,“ ütles Aak.

Viimsi abivallavanema Jan Trei vastused ehitusuudised.ee küsimustele:

Miks otsustasite muuta hanke tingimusi ja vähendada ehitaja vastutust? Kelle vahel vastutused ümber jaotati?

Viimsi vallavalitsus kaitseb parimal võimalikul viisil kohalike elanike huve. Vaidlustusmenetlus ja sellele võimalikult järgnev halduskohtumenetlus põhjustanuks ajakulu, mis oleks teinud suure tõenäosusega võimatuks elanike huvidest kantud eesmärgi saavutamise, milleks on Randvere põhikooli valmisehitamine hiljemalt 1. septembriks  2013.

Me kindlasti ei karda Eesti suurimaid ehitusettevõtjaid ega nendega vaidlemist nii riigihangete vaidlustuskomisjonis kui halduskohtus. Tänane õigusruum võimaldab ehitajatel hankeid väga lihtsalt vaidlustada ning venitada kohtukoridorides pikki aastaid enne, kui lõplik kohtuotsus jõustub ja asjaosalised tõe teada saavad, kas mingi hanketingimuse punkt on õiguspärane või mitte. Kahjuks pole Viimsi vallal aega aastaid kohtukoridorides vaielda. Meie eesmärk on ehitada oma kogukonnale kaasaegne kool, mille järgi on karjuv vajadus.

Soovides keskenduda kooliehituse hankemenetluse kiirele ja sujuvale läbiviimisele, mitte aga õiguspraktika korrastamisele (mis on eelkõige seadusandja ülesanne), muutsime vaidlustatud hankedokumentide punkte selliselt, et ehitaja ei kannaks kogu projektdokumentatsiooni puudustest tuleneda võivat riski. Ja kindlasti ei vasta tõele meedias leviv vihje, et Äripäeva eilne artikkel sundis Viimsi valda hanketingimusi muutma.

Igasugune ehitusobjekt on risk ehitusettevõttele. See ongi ehitaja kodutöö küsimus projektist tulenevad riskid endale enne väga selgeks teha. Muidu ei saakski ehitaja ka hankijale adekvaatset ehituspakkumust esitada. Ja 40 päeva on väga mõistlik aeg riskide kaardistamiseks ja hindamiseks, kas osaleda ehitushankel pakkumise tegemisega või mitte. Jätkuvalt olen seisukohal, et kõnealuses küsimuses pole probleem ainuüksi Viimsi valla kooliehituse hankes, vaid suuremad ehitusettevõtted on otsustanud üheskoos vastu astuda neile kahjuliku pretsedendi loomisele.

Jätkuvalt (nagu ka enne hankedokumentide sõnastuse muutmist) vastutab projekti puuduste eest projekteerija. Samuti säilib ehitaja kohustus analüüsida enne hankelepingu sõlmimist hankija poolt esitatud projektdokumentatsiooni ning hinnata, kas selle järgi on tal võimalik ehitada hanketingimustele ja kehtivatele nõuetele vastav ehitis. Rõhutame siinkohal, et me ei kahtle mingil moel hankes esitatud projektdokumentatsiooni nõuetele vastavuses. Oleme projektile teinud ka seadust järgides ekspertiisi ja ka ekspertiis on projekti nõuetele vastavust kinnitanud. Meie poolt valitud hankedokumentide sõnastuse eesmärk on tagada, et ehitaja rakendaks juba enne lepingu sõlmimist hankedokumentatsiooni analüüsides ja pakkumust koostades korraliku ettevõtja hoolsust ning teavitaks meid hankedokumentatsiooni võimalikest puudustest või hankelepingu kohast täitmist takistada võivatest asjaoludest juba hankemenetluse käigus, so. enne lepingu sõlmimist. Soovime vältida olukorda, et ehitaja tugineb hiljem lepingu täitmise käigus asjaoludele, mida tal oli võimalik tuvastada ja millega tal oli võimalik arvestada juba enne lepingu sõlmimist oma pakkumust koostades.

2. Kas olite hanke koostamisel teadlikud ka projekteerija vastutuskindlustusest, mis vähendab rahalisi riske tööde tellijale projekti vigade olemasolul ning seetõttu ei pea ehitaja kõigi riskide ees vastutav olema?

Projekteerijale on ette nähtud seadusest tulenev vastutus projekti koostamise eest. Viimsi valla varasemate hangete näidetel see praktikas ei toimi.

Projekteerija vastutuskindlustus ei lahenda hankija jaoks kõiki probleeme, mis võivad tuleneda projekti puudustest. Nimelt ei taga võimalik (hilisem) rahaline nõue projekteerija (kindlustuse) vastu, et hoone ka tegelikult tähtajaks valmis saab. Hoone peab lõppkokkuvõttes valmis ehitama ikka ehitaja. Seega on hankija seisukohalt igati vajalik ja mõistlik, et ka ehitaja ise hindaks oma professionaalsele pädevusele vastavalt enne lepingu sõlmimist, kas tal on esitatud projekti järgi võimalik soovitud tähtajaks ja ehitaja enda poolt pakutava hinna eest ehitada nõuetele vastav ehitis. Meie poolt valitud esialgse sõnastuse pretsedent seisnes selles, et me väljendasime väga üheselt ja selgelt, et me ei soovi ehitajaga hiljem enam ei hinna ega tähtaegade üle vaielda. S.t. võtsime ehitajalt vaidlemisruumi ja panime tõepoolest kogu projekti võimaliku puudulikkuse riski ehitajale. Meid ei veena ehitajate esindajate esitatud argument, et vastava eripädevusega inimestel ei ole võimalik hankemenetluse kestel enne lepingu sõlmimist mõistlikult hinnata, kas projekt vastab nõuetele või mitte. Jah, see nõuab võrreldes ehk seni levinud praktikaga pakkujatelt lisaressurssi, kuid see on suurusjärgu võrra väiksem kahjust, mida võib põhjustada puuduste hilisem „avastamine“ hankijale kogu hanke mahtu silmas pidades.