"Tark maja" on nagu rätsepaülikond

Nagu paljude muude uute ja huvitavate asjadega, mis tõotavad klientide tähelepanu, kiputakse ka praegu igale majale või lahendusele targa maja silti külge kleepima.

Seda  võimaldab asjaolu, et kindlat määratlust, mis ikkagi tark maja peaks sisaldama, ei ole. Seetõttu saavadki kõik firmad oma lahendusi nimetada targa maja lahendusteks, kui väiksemalgi määral veidi automaatikat kasutatakse.

Klientidel on seevastu palju raskem aru saada, mida võiks targalt majalt oodata. Ka Eestis on firmasid, mis tegelevad arendustööga ja töötavad välja targa maja lahendusi. Samuti on palju piiritaguseid lahendusi, mida Eestis turustada püütakse.

Praegu tähendab tark maja ennekõike energiasäästu, turvalisust, mugavust ja kõike seda peab olema võimalik juhtida ühtse maja juhtimistarkvara abil. Kitsaskohaks on täna ennekõike see, kuidas kõik erinevad seadmed  ühtse juhtimise alla saada, samal ajal leides nende omavahelised seosed ja sõltuvused.

Kui nn. tavapärasel majal on enamasti mitmeid lokaalseid automaatikasüsteeme nagu näiteks küttesüsteemi, valvesüsteemi, ventilatsiooni, kodutehnika ja -seadmete  juhtimine, siis targa maja peamine ülesanne on kõik seadmed saada tsentraalse juhtimise alla, mis võimaldab programmeerida erinevate sündmuste korral tegevusi, mis kõige paremini maja ja omaniku soovidega kokku sobivad.

Millest konkreetsemalt tekib kasu?

1.  Energia säästmine Küttesüsteem näiteks lokaalsel ja  ilmaennustusel põhineval ning omaniku elustiili arvestava lahendusega, mida toetab täiendavalt ruumide kasutamist arvestav ventilatsioonisüsteem. Kardinate automaatne avamine päikseenergia kasutamiseks  ja samal ajal ka loomuliku valgustuse maksimaalne kasutamine. Lisaks valgustuse ja elektrienergia optimaalne juhtimine, mis tagab mittevajalike valgustite ja seadmete automaatse väljalülitamise ajal kui neid ei vajata.

2.  Turvalisuse tagamine Akende-uste avamise jälgimine valvesignalisatsiooni sisselülitamisel, valve ja turvalisusega seotud  häirete automaatne edastamine või näiteks kohaloleku simuleerimine vargust ennetava tegevusena. Valvekaamerate abil maja olukorra jälgimine näiteks läbi interneti.

3.  Mugavus Tsentraalne süsteemi juhtimine (ka näiteks nutitelefoniga), energia ja vee näitude võtmine või näitude automaatne saatmine. Valgustuse automaatne juhtimine, näiteks kodust lahkudes lülitab süsteem automaatselt välja kõik mittevajalikud seadmed või seadmete automaatne regulaarne monitooring, mis teavitab kõrvalekalletest kohe kui need tekivad või juhivad ennetavalt tähelepanu, kui selline olukord on tekkimas.

"Tark maja" pole valmistoode

Nagu eeltoodust näha, ei ole tark maja mingi konkreetne valmistoode, vaid see tõepoolest luuakse nagu hea ülikond vastavalt kliendi vajadustele. On olemas küll teatud baasfunktsionaalsus, kuid kasu annab süsteem alles siis, kui süsteem rakendub konkreetse majapidamise vajadusi arvestavalt. Targa maja loomine algabki ennekõike oma vajaduste kaardistamisega ning seejärel parima tehnilise lahenduse otsimisega.

Tark maja muutub ainult siis väärtuslikuks, kui selle kasutamise abil reaalselt ka elukvaliteeti  on võimalik tõsta. Targaks ei tee maja mitte seadmed iseenesest, vaid ikkagi tarkvara. Tarkvara abil luuakse eelised, näiteks tarbimisharjumuste analüüsi abil optimeerides maja süsteemide säästlikumat kasutamist. Tõenäoliselt areneb maja juhtimistarkvara just sellest suunas, et inimese poolt süsteemi reguleerimisvajadus väheneb või kaob hoopiski ning inimese rolliks jääb ülevaate saamine ja süsteemi töö aeg- ajalt kontrollimine.

Suurimat efekti annavad intelligentsed targa maja süsteemid ennekõike suurtes elamutes, büroohoonetes, kus ka väiksed muudatused  (näiteks küttetemperatuuri või ventilatsiooni juhtimisel) annavad suurt kokkuhoidu.

Eramajade puhul on samuti võimalik saavutada kokkuhoidu, kuid  väiksemas mahus ja pigem on eramaja puhul esmatähtis ennekõike turvalisus ja mugavus ning see on just see, mida me oma kodult ootame.