Tasuta talumiskohustus on seadusevastane

Eestis on üle saja tuhande maaomaniku, kelle maavaldustel on mitmesugused tehnorajatised. Need võivad olla nii elektri kõrgepingeliinid, vee- või gaasitrassid kui ka erinevad sidekaablid. Nimetatud rajatiste vajalikkuses ei kahtle keegi, ka mitte kõnealused maaomanikud. Küll aga kaheldakse maaomanikele maakasutamise eest õiglase hüvitise maksmise otstarbekuses.

Erinevalt üldlevinud üürisuhtest, kus lepitakse kokku mõlemaid osapooli rahuldav tasu, ei rakendu sarnane põhimõte avalik-õiguslikes huvides olevate rajatiste talumise korral. Talumiskohustus tähendab, et maaomanik peab lubama püstitada või taluma oma kinnistul näiteks sidekaablit või elektrikõrgepingeliini.

Seesugune talumiskohustus võib puudutada iga kinnistuomanikku, sõltumata kinnistu suurusest, asukohast ja kasutusotstarbest. Talumiskohustus tuleneb asjaõigusseaduse §-st 152.

Jättes kõrvale õiglase talumistasu metoodika puudumise, millele on viidanud ka õiguskantsler Indrek Teder, ei ole avalikult kordagi pööratud tähelepanu asjaolule, kuidas maaomanike poole talumiskohustuse seadmise korral pöördutakse. Tehnorajatiste talumiskohustust võib seada omanikuga kokkuleppel, seades servituudi tehnorajatise valdaja kasuks või kokkuleppe mittesaavutamisel sundvalduse seadmise käigus.

Vesteldes klientidega, kes omavad kahjustatud kinnisvara ehk kinnistuid, mida tulenevalt ulatuslikest kitsendustest parimal viisil kasutada ei saa (näiteks kõrgepingeliini koridor, mille all tegutsemisvabadus on oluliselt piiratud), olen märganud, et maaomanikud väldivad antud teemat. Põhjuseks on antud teema emotsionaalne pool („ Mul on oma maa, aga ma ei saa seal peal teha seda, mida tahan!“) ning kindlasti ka juriidiline keerukus ning hüvitise väiksus või selle puudumine.

Lisaks võivad valada õli tulle ka ettevõtted, kes tahavad eraisiku maale tehnorajatisi paigaldada. Tehnorajatist paigaldava ettevõtte klienditeenindaja peab arvestama, et maaomanikule on käesolev teema väga delikaatne ning emotsioone jagub siinkohal kindlasti küllaga.

Näpunäited maaomanikule, kelle maal on või kelle maale tuleb tehnorajatis

Tulenevalt seadusest sõlmitakse kinnisasja käsutamist puudutavad tehingud notariaalses vormis. Kindlasti on maaomanikul õigus tutvuda lepinguga ning tingimustega vähemalt lihtkirjalikus vormis.

Kogu suhtlus ettevõttega peab olema kirja teel, see sunnib osapooli tähelepanu pöörama juriidilisele korrektsusele, sest seisukohad tuleb saata maaomanikule nimeliselt ning keegi ei taha oma head mainet kahjustada.

Maaomanik saab tugineda nii õiguskantsler Indrek Tederi seisukohale kui ka Riigikohtu 2004. aasta lahendile (3-4-1-3-04), mille kohaselt tasuta talumiskohustus on põhiseadusvastane. Tulenevalt põhiseadusest peab tasu olema õiglane ja kohene. Kuigi formaalselt on omanikul õigus saada tasu tehnorajatise talumise eest, ei kata see tegelikult kinnistu kasutamise tõttu omanikule tekkivat kahju. Kahjuhüvitis hõlmab vaid siiani osalist maamaksu hüvitamist. Seadusandluses pole tänini meetodit, mis kompensatsiooni määramisel arvestaks omandi väärtuse muutust.

Kuni maaomanikule ei ole tagatud õiglast ja kohest hüvitist, ei tasuks ka notari juurde minekuga kiirustada.

Autor: Eva Vaagert