Ettevõtted loobuvad kinnisvaraomaniku staatusest, et investeerida oma põhitegevusse ning ühtlasi vabaneda ka riskidest, mida aastatega kahanenud kinnisvara väärtus kaasa võib tuua.
„Eks masu õpetas, et iga kingsepp jäägu ikka oma liistude juurde,“ kommenteeris Uus Maa Property Advisors juhatuse liige Keit Pihl nende ettevõtete tegevust, kes on otsustanud oma aastaid kinnisvara all kinni olnud raha ettevõtte põhitegevuse arendamiseks ja laiendamiseks suunata.
Maailma mastaabis ei ole tegemist sugugi uue trendiga. Ega ole see Eestiski väga uus nähtus – see on „maale toodud“ koos kinnisvaraturu arenguga. Esialgu tasa ja targu, viimastel aastatel juba märksa rohkem.
„Varem püüdsid erineva valdkonna ettevõtted oma põhitegevuse kõrvalt ka kinnisvaraäri ajada. Oldi omanikuks enda tootmispinnale ja arendati samas näiteks ka kortermajade projekte olles ise toiduaine- või mõnes muus tööstuses tegev. Buum süvenes, optimism kinnisvara osas kasvas ja põhitegevus sai vähem tähelepanu. Mulli lõhkedes oldi kehvas seisus. Põhitegevus lonkas ja kinnisvara kaotas väärtust,“ rääkis Pihl Eesti lähiajaloost.
Täna on ettevõtted järjest rohkem keskendumas oma põhitegevusele. Ettevõttele kuuluva kinnisvara alt vabastatakse vahendid ja suunatakse tootmisse. Pindadele, kus tootmine käib, jäädakse peale müüki üürnikuks. Ehk toimub sale and lease back tehing.
Pihl ütles, et tavaliselt on selliste tehingute puhul ostjaks erineva kaliibriga investorid ja fondid, kes otsivad stabiilset tootlust. „Üürihind peab olema üürija poolt kindlalt teenindatav ja investori jaoks Eesti turul olenevalt riskidest enamasti 8-10% tootlusega,“ rääkis ta investori ootustest tehingule.
Tavaolukorras tehakse sale and lease back tehing turu keskmise üürihinna pealt. See, kas üürija on valmis näiteks ka turuhinnast kõrgemat üüri maksma, sõltub Pihli sõnul juba selle mõjust üürija majandustegevusele. „Kui teisele pinnale tegevuse ümberkolimine on ressursimahukas, kuid on siiski vajadus täiendavat kapitali kaasata, on samale pinnale talutavalt kõrgema üüriga jäämine samuti põhjendatud,“ märkis ta.
Mis on mis?* Sale and lease back tehingu puhul müüb kinnisvara omanik oma kinnisvara, kuid jääb ise pinda üürnikuna kasutama. Asja mõte on kaasata kinnisvara alt vabanevaid vahendeid oma põhitegevusse/tootmisse.
* Tavalise rahavoo tehingu puhul müüakse kinnisvara nt. büroohoone koos erinevate üürilepingutega. Need lepingud on omanik sõlminud erinevate klientidega ehk nö. kolmanda poolega.
Seotud lood
Ettevõtted loobuvad kinnisvaraomaniku staatusest, et investeerida oma põhitegevusse ning ühtlasi vabaneda ka riskidest. Nii otsustas ka kaubanduskett Maxima müüa ketile kuulunud krundi, millele ostja hakkas 2008. aastal kaubanduskeskust ehitama.
Kuigi sale and lease back tehing näitab reeglina, et ettevõttel on prioriteedid paigas ning investorite usalduskrediit olemas, ei soovita selliste tehingute toimumist suure kella külge panna.
Colliersi investeeringute ja hindamise juhi Margus Tinno sõnul on märkimisväärselt aktiviseerunud ärikinnisvara investeeringute turg ning lisaks investorite huvile osta, on kasvanud ka omanike valmidus hea kvaliteediga äriobjekte müüa.
Baltic Property Trusti varahalduse juhi Indrek Hääle sõnul suhtub ostja sale and lease back tehingutesse küllaltki kriitiliselt ja ettevaatlikult.
Auto parkimine ei pea olema keeruline ja aeganõudev protsess. Entringo pakub sujuvat ja mugavat parkimiskogemust, mis garanteerib kiire läbipääsu parklasse. Entringo on Hansabi välja töötatud piletivaba parkimis- ja läbipääsusüsteem, mis võimaldab kliendil parkimisalale pääseda ilma füüsilisel kujul piletit omamata. Süsteemi on sisse ehitatud numbrituvastus, mis parkimisloaga numbrimärki tuvastades automaatselt tõkkepuu avab. See võimaldab inimesel kiiresti ja takistusteta parkimisalale jõuda. Entringo lahendust saab kasutada ka läbipääsu kontrollimiseks. Seda on võimalik seadistada nii, et alale pääsevad vaid selleks volitatud isikud.