Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitushinnaindeks pöördus pärast kaht aastat tõusule
Ehitushinnaindeks tõusis 2010. aasta IV kvartalis 0,6% võrreldes nii 2009. aasta IV kvartaliga, kui ka 2010. aasta III kvartaliga, teatas Statistikaamet.
Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga oli kahe aasta jooksul esimest korda jälle positiivne. Kõige suurem oli indeksi langus 2009. aasta III kvartalis (-10,5%). Seejärel on langus iga kvartaliga aeglustunud — 2009. aasta IV kvartalis oli langus 10%, 2010. aasta I kvartalis 7,1%, II kvartalis 3,4% ja III kvartalis 0,9%.
Ehitushinnaindeksit mõjutas 2010. aasta IV kvartalis enim materjalide kallinemine ? võrreldes 2009.aasta IV kvartaliga kallinesid materjalid 0,6%. Et tööjõu osakaal ehitushinnaindeksis on väiksem kui materjalide osakaal, siis mõjutas tööjõu kallinemine indeksit vähem, kuigi tööjõud kallines samuti 0,6 %.
Võrreldes 2010.aasta III kvartaliga tõusis ehitushinnaindeks samuti 0,6%, seejuures tööjõud kallines 2,2% ja masintunnihind odavnes 0,8%.
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis III kvartaliga võrreldes 0,7% ja 2009. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,5%.
Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.
Hetkel kuum
Seotud lood
Statistikaameti teatel kerkis ehitushinnaindeks II kvartalis kvartal varasema ja mulluse II kvartaliga võrreldes vastavalt 1,5 ja 3,2%.
Keskmine palgakasv võiks tänavu Eesti ehitussektoris tulla 5%, ent kuna palgatase Skandinaaviamaades on 3,5 korda suurem, siis Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevjuhi Indrek Petersoni sõnul Soomes ehitajaid koju tagasi tulema ei motiveeri.
Viljandi Aken ja Uks juhatuse esimees Rain Hüva rääkis, et avatäidete tootmise sektoris on toimunud selge eristumine ning nii mõnelgi tootjal on tööd rohkem, kui teha jõutakse.
Haapsalu Uksetehas on Eesti vanim kaasaegsel tehnoloogial uksi valmistav ettevõte, mis tähistab tänavu oma 34. tegevusaastat. Täielikult Eesti kapitalil tegutsev tehas on tuntud ennekõike kvaliteetsete sise- ja välisuste tootjana, kuid viimastel aastatel on oluliseks kasvanud ka aknatootmine, mis moodustab juba umbes kümnendiku kogu käibest.
Enimloetud
4
5
Viimased uudised
Kõige enam tasubki silmas pidada just õigust koostatud projekti muuta. See tähendab, et ka näiteks värvi või kõrguse muutmiseks on vaja projekteerija nõusolekut.
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele