Hooldatud ahi kestab aastakümneid

OÜ Kaminagrupp meistri Veljo Nestori sõnul on regulaarne puhastamine kõige olulisem põhimõte, mida ahju või kamina pikaajalise ohutu kasutamise puhul tuleb silmas pidada.  Samuti oskab korstnapühkija tähelepanu juhtida võimalikele probleemidele.

“Kindlasti tuleks jälgida seda, et ahi oleks visuaalselt terve – ülekütmise tagajärjel tekkinud praod võivad lõppeda vingumürgitusega,” hoiatab ta. “Samuti peaks kivid või potid kindlalt oma paigal püsima ega tohiks loksuda.”

Ka peavad Nestori sõnul ahju siibrid sulguma ja avanema vabalt ning täielikult. “Murelikuks tuleb muutuda, kui leiate koldest kivitükke: see tähendab, et ahju sisemus on lagunemas,” ütleb ta. “Tüüpilisteks vigadeks, miks ahjud ja kaminad kaua vastu ei pea, on ülekütmine ja märgade küttepuude kasutamine.”

Koldekive on võimalik ka eraldi tellidaKui ahi on hooldatud ja õigesti kasutatud, ei peaks 30–40aastane eluiga olema probleem.

Kaupluse 12 Kaminat juhi Priit Hansoni sõnul peab vastavalt siseministeeriumi määrusele ühe korra aastas üle vaatama suitsulõõrid ning vajadusel puhastama.  “Kaminate puhul tuleks vaadata üle ka liikuvad detailid ning korra aastas võiks liikuvaid detaile, nagu hoobasid, liugureid jne, grafiitmäärdega määrida,” soovitab ta.

Lisaks soovitab Hanson kontrollida ka kamina koldekive. “Juhul, kui need on  suurte pragudega, võiks need samuti välja vahetada,” leiab Hanson. “Suuremalt osalt kaminatootjatelt on võimalik koldekive eraldi tellida.”

Ta märgib, et regulaarset ülevaatamist vajavad ka kamina uksetihendid, mida soovitatakse samuti vahetada pärast tihedat kütteperioodi. “Mida hõredam, seda ebaefektiivsem kütmise puhul,“ teab Hanson. “Väga “väsinud” tihendite puhul võib ka põlemisetemperatuur koldes tõusta ohtlikult kõrgeks.”

Ahjude ja kaminate ülekütmine on ohtlik, kuna see võib kahjustada nende konstruktsioone ning on ohtlik ka korstnale. “Kaminas võib põletada ainult puid, mitte ehitusjääke, plastpakendeid ja muud prügi,” sõnab Hanson. Ka liiga madal põlemise-  suitsutemperatuur kahjustab korstnat. “Kaminasüdamikule üldjuhul ei tohi ehitada juurde soojustsalvestavaid seadmeid või soojalõõre, mida tootja ei ole aktsepteerinud,” kinnitab ta. “Selleks on olemas spetsiaalsed väikse koldega kaminasüdamikud.”

Gildemann Dolomite Designs üks juhte Mihkel Villand märgib, et võimalikke pragusid tuleks jälgida ka pööningul korstnajala juures.

Nõgi katab glasuurina suitsukäikude pinnadSiibrid peavad käima vabalt. Villand räägib, et korstnapühkimise käigus tuleb need puhastada lihvkettaga ning soovil korral hiljem värvida kuumakindla spray’ga. “Kui toimub mittetäielik niiske puidu põlemine, katab tekkiv nõgi kõik suitsukäikude pinnad,” selgitab ta. “Tänaseni enamlevinud siibritüübi lükandsiibri alumisse äärde võib lõikajaga saehammastele sarnased hambad sisse lõigata, need puhastavad liikudes omale teed ja  siiber  ei kiilu kinni.”