Colliers: välisinvestor siseneb taas Eesti ärikinnisvara turule

Positiivse eurootsusega kaasnev valuutariski vähenemine on võimaldanud investoritel kavandada taas-sisenemist Balti riikide turule ja seda tehakse eelkõige Eesti kaudu.

Aasta lõpu perspektiivis on näha välisinvestoreid, kes on valmis sobivate tingimuste korral taassisenema ka tehingutes, kus tootluseks jääb ka alla 10% aastas, või lausa 9%.

„Märkimisväärne on see, et pankade roll investeeringute turul ei ole kujunenud oluliseks, kuigi nad on muidugi osa protsessist. Kauaoodatud probleemse kinnisvara laviin on jäänud tulemata. See näitab midagi pankade prioriteetide kohta,“ ütles Tinno.

Olulise järeldusena Eesti jaekaubanduspindade turu olukorra kohta tuleb tõdeda selle suurt sõltuvust suurte kettide äriedust. Seetõttu sõltub ostukeskuste jätkusuutlik areng rendipindade käibest ja sobivate rentnike leidmine on ostukeskuste strateegilisim väljakutse.

Kuigi suurtes ostukeskustes ületab nõudlus endiselt pakkumist, mis on rendipindade hindu ka majandussurutise ajal stabiilsetena hoidnud, siis jaepindade turg on muutumas enam ja enam konkreetsetele rentnikele orienteerituks.

„Eesti jaekaubanduspindade turg on tänasel päeval liialt sõltuv suurte jaekettide majandustulemustest. Täiesti teoreetiliselt võib öelda, et ühe jaeketi maksevõimetus tooks kaasa põhimõttelise nihke nii üleriigilises jaemüügipindade vakantsuses kui ka vastavalt rendihindades – muidugi negatiivses võtmes,“ kommenteeris kuuülevaadet Colliersi investeeringute ja hindamise juht Margus Tinno.

Lisaks leiab Colliers, et vaatamata majanduskliima aeglasele paranemisele on jaemüüjad laienemisplaanide osas väga ettevaatlikud. „Jaemüüjate jaoks ei ole murekohaks mitte ainult tarbimise taastumise järele ootamine – probleemiks on ka arenduse ja laienemise tarbeks vajaliku finantseeringu saamine, olgu siis pankadest või mujalt,“ kommenteeris Tinno.

Augustikuu põhjal võib samuti järeldada, et ettevõtted on taas aktiivsemalt asunud kaardistama olukorda büroopindade turul, kus vanade lepingute lõppedes soovitakse leida võimalusi kolida sama hinna eest kõrgema klassi pindadele. Rentnike seas on endiselt eelistatumad kuni 100-ruutmeetrised kontoripinnad. Samas on ka mitmed suuremad ettevõtted otsimas kuni 2000 ruutmeetriseid, kaasaegseid kontoripindu.

„Kui rentnikud on valmis kaaluma pikaajalisi lepinguid ja kolima suurematele pindadele, siis võib sellest järeldada, et nende kindlustunne oma äride tulevikuperspektiivide osas on kasvamas. Teisalt on selgunud, et vaatamata pikale surutisele ei ole täna üle 1000-ruutmeetriseid vakantseid pindu nii palju, kui oleks võinud arvata,“ võttis Colliersi augustikuu turuülevaate kokku Margus Tinno.