Swedbanki pankrotiavaldus Glaskeki vastu põhjendamatu

„See on Swedbank Liisingu avaldus ja puudutab liisingunõuet Glaskeki vastu ja objektiks on seal sõiduautod,“ rääkis Tross ning lisas, et Glaskek soovib tagasi anda sõidukid, milleta hakkama saadakse. „See pankrotiavaldus on nüüd küll täiesti põhjendamatu,“ märkis ta.

Saneerimisnõustaja sõnul on Swedbank Glaskeki suurim võlausaldaja, omades 75% nõuetest ning saneerimine toob kaasa ka panga nõude vähendamise. „Kuna tagatisvara väärtus on vähenenud siis saneerimiskava projekti järgi tuleb käsitleda ka panga nõuet ja pangale on vastuvõtmatu, et tekkinud tagamata osa vähendatakse saneerimismenetluses võrdselt teistega,“ selgitas Tross ning lisas: „pank ei ole nõus sellega ja seepärast nii käitubki.“

Samas on Swedbank saneerimisnõustaja sõnul avaldanud soovi Glaskeki vastu oleva nõudeõiguse loovutamiseks sobivatel tingimustel. „Praegu on käimas läbirääkimised investoriga, kes kinnitas enne pühi, et on huvitatud tegelemisest Glaskekiga ja neil kulub veel mõned nädalad, et võtta vastu lõplik otsus, kas teevad pangale pakkumise või mitte,“ kinnitas Tross hinnates võimaluse tõenäosust praegu 50/50. Potentsiaalse investori nime Glaskek enne konkreetsete lepingute sõlmimist välja öelda ei taha.

Mis seis on praegu Glaskeki saneerimisega? „Projekt on valmis, saneerimismenetlus katkenud ei ole,“ vastas Tross ja lisas, et kava esitamise tähtaeg kohtule on 12. august 2010.

Kui investor teeb Glaskeki jaoks positiivse otsuse, pole takistusi kava kinnitamiseks, selgitas saneerimisnõustaja, lisades, et kui läheb aga vastupidi sõltub kõik pangast. See tähendab tema sõnul, et suurima võlausaldaja „ei“ saneerimiskavale toob kaasa saneerimiskava vastu võtmata jätmise. „Pankrotimenetluses on ainuke võitja pandipidaja ehk pank,“ märkis Tross. 

Ühtlasi toob saneerimine Glaskeki juhtkonda muutusi. Saneerimiskava järgi jääb ettevõttele kaks juhatuse liiget, rääkis Tross. „Praegune juhatuse esimees Indrek Pajuri jätkab müügidirektorina. Kui investoril õnnestub panga nõude omandamine, on arvestatud, et ka investor saab võtta positsiooni juhatuses,“ rääkis Tross, lisades, et juhatuse esimehe ülesandeid Meelis Põlda.

„Lähima viie aasta eraisikute ja juriidiliste isikute põhieesmärk võiks olla pankade ikkest vabastamine ja enda tegevus muutmine, täiendamine ning kasumlikkuseni viimine ja kasumi arvelt panga mõju vähendamine ettevõtlusele,“ tegi Tross üleskutse.

Tema sõnul on Glaskek hea näide sellest, kuidas nõuetest enamust omaval Swedbankil on firma üle suur mõju, mistõttu saab pank ettevõttega teha, mis tahab.

Harju maakohtu pressinõunik Kristina Ots ütles eile, et kohus on 11. mail 2010 määrusega pikendanud Glaskeki saneerimiskava vastuvõtmise tähtaega 18. augustini 2010. Pankrotimenetlust saab tema sõnul menetleda alles siis kui kohus lõpetab saneerimismenetluse.