Bulgaarias pikalt tegutsenud ärimehed soovitavad hõlptulu otsijail sealt eemale hoida – kinnisvaraäri Musta mere äärses ahvatlevas riigis eeldab põhjalikku kodutööd.
Reedene Äripäev kirjutas, kuidas mitmed Eesti ettevõtjad on Bulgaarias Varna linnas sealsete kuritegelike tšetšeenide skeemitamise tõttu palju raha kaotanud. Kogenud kinnisvaraettevõtjad kutsuvad üles partnerite tausta kontrollima ning ahnust vältima.
“Ilma tausta kontrollimata ei usaldaks ma seal kindlasti kedagi. Peab tegema eeltööd ja vältima kontakte võimalike kuritegelike gruppidega,” sõnas ASi REC Varad juht Peeter Lillestik. Kui Eestis saab kõikvõimalikku taustainfot hankida tunni-pooleteisega laua tagant tõusmata, siis Bulgaarias nõuab info kogumine hoopis rohkem vaeva ja raha.
“Suurim erinevus Eesti ja Bulgaaria kinnisvaraäris on info kättesaadavus ja tehingute läbipaistvus,” ütles Lillestik. Mõlemad näitajad räägivad muidugi Eesti kasuks.
Real Kinnisvara omanik Ivar Piirsalu tõi Bulgaarias pettuse ohvriks langemist iseloomustades lihtsa näite: “Keegi pakub müüa maad ja räägib sinna juurde jutu, et ehitusõigust praegu pole, aga ärge muretsege, meil Bulgaarias on korruptiivsed ametnikud, ajame teile sellise ja sellise summa eest ehitusõiguse peale, nii suure, kui soovite. Inimene ostab maa ära ja pärast seda ei juhtu muidugi mitte midagi.”
Ta lisas, et kui Eestis on üsna elementaarne, et ei osteta maid, millel pole ehitusõigust, siis Bulgaarias kiputakse igasuguste lubadustega kaasa minema. Piirsalu võrdles Bulgaariat 1990ndate Eestiga, ühiseks jooneks nimetas ta kauboikapitalismi.
Loe pikemalt tänasest
Äripäevast.
Seotud lood
Elektrituru kaootilisus ja hindade ettearvamatu liikumine ei ole täna enam kellelegi üllatuseks. Küll aga võib uudisena tulla, et energiatootmist ja -tarbimist targalt juhtides saavad kodukasutajad hoida kokku suure rahasumma, teenida lisaraha ning enda päikesepargile tehtud investeeringute tasuvusaega kordades lühendada.