Merko plaanib jõulist kasvu välisturgudel 

Merko Ehitus plaanib lähiaastatel suurendada Läti ja Leedu turgude osatähtsus ning laieneda projektipõhiselt Ukraina ja Peterburi turule.

Merko Ehituse nõukogu esimehe Tõnu Toomiku sõnul soovib ettevõte kasvatada aastaks 2015  Leedu turu osatähtsuse 25 protsendi ja Läti turu osatähtsuse 30 protsendini Merko kontserni käibes.

„Meil on Lätis ja Leedus kasvamiseks väga tugev potentsiaal, mida soovime lähiaastatel realiseerida. Lisaks analüüsime Ukraina turgu, peamiselt Kiievi linna ja selle ümbrust ning Peterburi;“ ütles Toomik.

Kontserni strateegia on koostatud konservatiivsest eeldusest, et 2010 aastal Balti riikides majanduskasvu ei toimu, ehitusturg on seejuures jätkuvalt kuni 10 protsendilises languses. Lähiaastatel ootab Merko Ehitus Eesti ja naaberriikide majanduskasvuks kuni 3 protsenti. Toomiku sõnul on kõik strateegias kinnitatud põhimõtted ja eesmärgid kohustuslikud kogu märgitud perioodi jooksul.

Merko Ehituse juhatuse esimehe Tiit Robeni sõnul kinnitas ettevõte pikaajalise finantseesmärgina saavutada 2011-2015 aastatel keskmiseks omakapitali tootluseks (ROE) aasta kohta minimaalselt 15 protsenti.

„Teine oluline põhimõte on tagada kogu perioodi ulatuses omakapitali osatähtsus varade mahust vähemalt 40 protsendi ulatuses. Täna on Merko Ehitus oma 61 protsendilise omakapitali suhtega varadesse selgelt üle kapitaliseeritud. Sellest tulenevalt on  ettevõtte juhatusel võimalik teha  aktsionäridele ettepank maksta välja dividende 200 miljoni krooni ulatuses (11.3  krooni aktsia kohta),“ sõnas Roben. Ainus dividendivaba aasta ettevõtte ajaloos börsifirmana oli 2007 aasta,“ sõnas Roben.

Tema sõnul ei ole turul piisaval hulgal kvaliteetseid projekte, mille tarbeks erakordselt kõrget likviidsust hoida ja kui nende hulk lähitulevikus peaks siiski suurenema, on Merkol tugeva bilansi pealt võimalik ka laenuraha juurde kaasata.

„Merko 300 miljoni krooni investeerimisprogrammi raames on ettevõte läbi töötanud kümneid projekte, kuid enamiku projekti kvaliteet ei ole vastanud turu ootustele ja seepärast oleme neis osalemisest loobunud. Paar projekti on realiseeritud ja mõnest uuest kokkuleppest teatame samuti lähiajal. Võimalikust laienemisest läbi ettevõtete ostude oleme huvitatud peamiselt väljaspool Eesti turgu,“ sõnas Roben.

Merko Ehitus otsustas korrastada ka juhtimisstruktuuri ning täiendada juhatuse koosseisu viienda liikmega, kelleks saab senine nõukogu liige Jaan Mäe. Nõukogu esimehe Tõnu Toomiku sõnul  jääb Jaan Mäe vastutusalaks välisturud ja arendustegevus.

„Merko Ehituse nõukogu jätkab neljaliikmelisena, kuhu lisaks nõukogu esimehele kuuluvad suuraktsionär Riverito esindaja Teet Roopalu ja sõltumatud nõukogu liikmed Indrek Neivelt ja Olari Taal,“ lisas Toomik. Kontserni struktuuri lõppeesmärgina näeb ettevõte börsil noteeritud holding ettevõtet, mille omanduses on kontserni eri riikides tegutsevad tütarfirmad.

Merko Ehitus teenis möödunud aastal 3,2 miljardi krooni suuruse käibe juures ligi 114 miljonit krooni puhaskasumit.