Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kraad ülekütmist toob 5% lisakulu
"Ei maksa tormata toimivat küttesüsteemi ümber tegema," hoiatas ASi FEB kütte- ja ventilatsiooni projektijuht Viljar Sarapuu, sest ümberehituse kulu ähvardab tihti jääda suuremaks kui loodetav sääst. Sestap tasuks pigem jääda olemasoleva süsteemi juurde ning sellest parim välja pigistada.
Soojasäästu aluseks on hoone soojustamine. Üle tuleks vaadata välispiirete soojustuskiht ja kõrvaldada võimalikud külmasillad. Samuti tuleks isoleerida kõik küttetorud, mis kulgevad läbi kütmist mittevajavate ruumide - kelder, garaaž.
Vajalik on ka küttesüsteemi korrapärane hooldus. Kui gaasi-, elektri- ja kohati ka õlikatelde puhul on hooldus pea olematu, siis graanulkatla põleti päid tuleb puhastada üks-kaks korda kuus. Tahkekütte puhul aga toimub hooldus igapäevaselt.
Lisaks tähendab viimase ja graanulkatla pidamine ka vähemalt kord aastas kolde ja korstnalõõride puhastamist tahmast.
Sellegipoolest soovitas Sarapuu automatiseerida küttesüsteemi nii palju kui annab -- võib ju nii kuiselt küttekulult kokku hoida ligi 20 protsenti.
Kyte.ee OÜ juhataja Elvar Alasi pidas oluliseks ka termostaatide paigaldamist iga ruumi radiaatorite pealejooksu torule. Ainuüksi termostaatidega saaks küttekuludelt kokkuhoidu viis protsenti.
Sarapuu tõdemusel siiski ei saa käsitsi radiaatoreid reguleerides kunagi saavutada termostaadiga sarnast kokkuhoidu - puhtinimlikult pole võimalik jälgida iga ruumi tepmeratuurirežiimi igal kellaajal ja iga ilmaga.
"Peetakse loogiliseks, et kodust lahkudes kustutatakse tuled, kuid keegi ei vaata termostaatide asendit. Jätke tuled kas või põlema ja keerake termostaadid maha - sääst küttekuludelt on kordades suurem kui kokkuhoid kustutatud tule pealt," osutas Küttemaailma juhataja Frank Õim tõsiasjale, et koju tulles termopead reguleerides kulub toa vajaliku soojuse saavutamiseks umbes 20-30 minutit.
Põhilise hädana nägi Alasi majades - nii eramuis kui ka kortermajades - ülekütmist. Et saaks soojaks ka külmi tube, antakse vunki kogu süsteemile.
Küttetemperatuuri tõstmisel kraadi võrra kasvab küttekulu keskmiselt viis protsenti. Appi tuleb küttesüsteemi tasakaalustamine, mis mängib kokkuhoiul erilist rolli just kortermajades. Vähemal määral tuleb sellega arvestada ka eramutes.
Hetkel kuum
Õim uskus siiski, et nüüdse hinnaskaala juures saaks tahkeküttekatlaga pakkuda odavaimat toasooja. Eriti otstarbekas pidas ta seda kütteliiki ja maasoojuspumpa just üle 120 m2 majade puhul.
Ühe küttesäästu vahendina pakkus kütteinsener Silvar Pajuste lisakütmist näiteks õhk-õhk soojuspumbaga. Siiski on nende miinuseks avatud ruumi nõue. Ehk teisisõnu kuluks neid 10 000 kuni 20 000 krooni maksvaid seadeldisi mitmeruumilises hoones igale toale üks.
Alasi tõdemusel tuleb õhksoojuspumba kasutamisel põhiküttena arvestada sellega, et korraliku talvekülma saabudes tuleb ikkagi kasutada lisakütet. Põhjuseks õhksoojuspumba võimsuse vähenemine välistemperatuuri langedes. Samuti peab õhksoojuspumba paigaldamisel eluruumidesse arvestama edasise tavapärasest suurema müraga ning harjumuspärasest kuivema õhuga ruumides.
Seotud lood
Haapsalu Uksetehas on Eesti vanim kaasaegsel tehnoloogial uksi valmistav ettevõte, mis tähistab tänavu oma 34. tegevusaastat. Täielikult Eesti kapitalil tegutsev tehas on tuntud ennekõike kvaliteetsete sise- ja välisuste tootjana, kuid viimastel aastatel on oluliseks kasvanud ka aknatootmine, mis moodustab juba umbes kümnendiku kogu käibest.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Kohanemisvõimetus maksab arendajale kätte valusalt. Rida tunnustatud eksperte avavad pildi kogu oma vastuolulisuses ja värve kokku hoidmata
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele
Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
(+372) 667 0111
ehitusuudised@ehitusuudised.ee