Mornid ja apaatsed näod hakkavad kinnisvarasektoris asenduma kergendusohkega, sest nüüdseks võib öelda, et hullem paistab tõesti möödas olevat.
Ehkki megatõusu ei oodata, ollakse tuleviku suhtes optimistlikud ja ettevõtjad, kes tänaseni on vastu pidanud, peavad enda hinnangul vastu ka edaspidi.
Eile toimus Eesti Rahvusraamatukogus iga-aastane Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) seminar, mille korraldamisega liidu esimehena otsapidi ka ise seotud olen. Ürituse kaasmoderaatorina täheldasin saalis viibijate mentaalsuses võrreldes paari aasta taguse ajaga olulisi muutusi, mis antud kirjatükki blogisse ülesriputama ajendaski.
Esiteks oli üle mitme aasta seminaril „Mis saab edasi“ täismaja- isegi lisatoole oli vaja, et sajapealine kuulajaskond ära mahutada. Veel pool aastat tagasi oli samal seminaril vaevalt pool sellest seltskonnast.
Teiseks täheldasin koos mitme esinejaga, et saalis viibijad tõepoolest naeratasid. Ja nende huumorimeel on taastunud.
Ka esinejate meelsus oli nagu öö ja päev sellega võrreldes, mida olime viimastel aastatel harjunud nägema.
Seminari peasponsori, Nordea Panga esindajad lausa ägestusid, kui saalis tekkis diskussioon selle üle, et kommertspangad on jätkuvalt laenude väljastamisel ülikonservatiivsed. Nende pahameel oli osaliselt kindlasti ka õigustatud, sest kõik Eesti suuremad pangad otsivad hetkel kinnisvarabüroodega tõesti uusi koostööaluseid ning näib, et igipõlise pangasisese võitluse ettevaatlike riskianalüütikute ja agressiivse müügiosakonna vahel on praeguseks võitnud müügimehed. Loomulikult ei anta laenu enam igaühele, kuid asjaolu, et korraliku maksevõimega klient saab positiivse laenuotsuse paari päeva jooksul, on iseenesest märkimisväärne.
Ka vahepeal põhjusega krahhikuulutajaks tituleeritud EfTEN Capitali juht Viljar „kinnitage turvavööd“ Arakas oli mõõdukalt optimistlik. Viidates jätkuvatele raskustele eelkõige USA kinnisvaraturul, jõudis ka tema siiski järeldusele, et Eesti on põhja läbimas ning tulevik tundub roosilisem. Kui just jutt ei käi C-kategooria klientidest tühjaks valgunud büroohoonetest, mille ainsaks mõistlikuks lahenduseks võibki olla buldooser.
Laias laastus olid sama suunitlusega ka teised esinejad- Andres Aavik Skanska EMVst ning tunnustatud turuanalüütik Tõnu Toompark. Aavik leidis muuhulgas, et ilmselt on ehitusgrantiid pikenemas, kuna turg vajab usaldusväärset toodet usaldusväärsetelt ehitajatelt. Toompark aga viibutas veidi näppu neile, kes juba uueks buumiks valmistuvad- selleni läheb veel juppmaad aega.
Ka EKFLi õiguspartneri Soraineni advokaadibüroo ettekanne ei keskendunud enam pankrotiskeemidele, vaid pakkus hüva nõu uute partnersuhete alustamisel sõlmitavate kokkulepete kohta.
Tegemist oli mõnusa üritusega. Lõunapausi ajal vahetasid kolleegid omavahel infot, mis sisaldas eelkõige infot müügitulemuste paranemise, kasumi taastumise ning uute töötajate värbamise kohta. Viimati nägin sellist meeleolu 2007. aasta alguses, kui kõik oli veel liiga ilus, et hästi lõppeda.
Kokkuvõtteks julgen väita, et ehkki pikk taastumisperiood on veel ees, on turuosalised saavutanud uue hingamise ja ühise arusaama, et tulevik on helgem.
Tõrvatilgaks meepütis või siis lihtsalt kahe jalaga maapeale toojaks oli kõrvalruumis toimunud töötutele suunatud teabepäev, mis ei lasknud kinnisvarafirmade esindajatel unustada- tööpuudus on jätkuvalt suur ning kuniks see probleem lahendust ei leia, ei saavuta ka kinnisvaraturg täiel määral oma endist hiilgust.
Seotud lood
Ehitusvaldkonnas leidub ohtralt töid, mis nõuavad spetsiaalseid teadmisi ja kogemusi, kuid on ka selliseid, millega saavad hea tahtmise ja soovi korral hakkama kõik. Värvimine ongi just üks neist ettevõtmistest, kus vaja pealehakkamist ning töökat kätepaari, kvaliteetseid värve, häid maalritarbeid ning õigeid töövõtteid.