Eesti teadlased arendavad jäätmevabu ehitusmaterjale
TalTechi teadlased arendavad koostöös välispartneritega uudset CO₂kogumise tehnoloogiat, mille eesmärk on muuta seni jäätmetena ladustatav biomass ja põlevkivituhk väärtuslikuks ehitusmaterjalide lähteaineks.
TalTechi Energiatehnoloogia instituudi kütuse ja õhuemissioonide analüüsi labori teadur Kadriann Tamm. Foto: TalTech
Projekti õnnestumisel võib loota, et mitmetes tööstusharudes ei jää enam praeguses mahus reostavat või keskkonda mõjutavaid jäätmekuhilaid, teatas Taltech. Ühtlasi tähendaks see Eesti jaoks kiiremat liikumist kliimaneutraalsuse suunas ning seda, et praeguste jäätmete peale hakatakse tulevikus piltlikult öeldes tormi jooksma.
Ehituses on oht, et materjalide taaskasutus takerdub rangete nõuete taha ja lihtsam ning odavam on kasutada uusi materjale. Sellele probleemile võib olla lahendus on nii uues ELi määruses kui ka uut tüüpi projekteerimises, aga kusagilt tuleb lihtsalt pihta hakata, toovad spetsialistid kasulikke näiteid nii Eestist kui lähisriikidest.
Soomes algatatud uurimisprojekt on suunatud CO2 emissioonide kahandamisele betoonivaldkonnas 50% võrra ehk kaks korda. Rohelisema betooni saavutamise kogemustest ja uurimistest rääkis Soome Aalto ülikooli professor Jouni Punkki.
Ehitusmaterjalide tootjad alustasid tänavust aastat lootusrikkamalt, kuid praeguseks on optimismi vähemaks jäänud, sest oodatud kasv jäi tulemata, olukord segane ja lähitulevikku keeruline ette näha.
Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kuulutavad välja konkursi „Aasta betoonehitis 2024”. Võistluse eesmärgiks on tõsta betooni kui kodumaise ehitusmaterjali mainet ning kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule.
Garaažiuste ja teiste tõstanduste alla tekkivad külmasillad ning ilmastiku mõjul siseruumidesse sattuv sadevesi on aastaid olnud probleemiks paljudes tootmis-, tööstus- ja kaubandusettevõtetes. Lahenduseks on SOJLO®, mis pakub kaasaegseid energiatõhusaid külmasillavabasid uksekünniseid.