Asfaldi süsiniku jalajälge saab vähendada, vaja on muuta seadusi
Võimalused süsiniku jalajälje vähendamiseks on juba olemas ja neid tuleb hakata laialdasemalt kasutama. Küll nõuab see ka mõningate riiklike regulatsioonide muutmist ja siin peab riik näitama initsiatiivi vajalike muudatuste kiireks rakendamiseks.
Asfaldi tootmise käigus tekib ühe tonni asfaltsegu tootmisel keskmiselt umbes 50 kg CO₂. Võrdluseks näiteks traditsioonilisel moel toodetud betoonil on see 3-4 korda suurem.
Seotud lood
Soomes algatatud uurimisprojekt on suunatud CO2 emissioonide kahandamisele betoonivaldkonnas 50% võrra ehk kaks korda. Rohelisema betooni saavutamise kogemustest ja uurimistest rääkis Soome Aalto ülikooli professor Jouni Punkki.
Betooni karboniseerumisel seotav CO2 on siiani kliimaarvutustest väljas ja see moonutab üldpilti. Levinud väide on olnud kaua, et puit on väga keskkonnasäästlik, betoonikasutus aga ülimalt süsihappegaasi atmosfääri paiskav. Paraku ei ole see tõde, vaid killud erinevatest vaatenurkadest, kinnitavad teadlased.
27. oktoobril Ehitusuudistes avaldatud artiklis "Betoon on suur süsinikuladu" toodi välja, et betoon seob oma eluea jooksul peaaegu kogu CO2, mis on eraldunud tsemendi tootmisel. Tekib küsimus, miks hoonete süsinikujälje arvutustes seda arvesse ei võeta. Kas ehitusmaterjalide ja hoonete piirnormide arvutuse pahatahtlik eesmärk on betoonitööstus lihtsalt välja suretada või on olukorrale mõni muu selgitus, analüüsib ehituse süsinikujälje ekspert ja LCA Support juht Anni Oviir.
Kandideerimise tähtaeg 14.04.2025
Enimloetud
1
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ehitustöödega alustatakse aprilli algusest ning prognoositud kestvuseks on 17 kuud
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele