Pakkumise kasv nõrga nõudluse juures tähendab müügiperioodide pikenemist ning hinnakorrektsiooni, kirjutab Uus Maa juhatuse liige ja kinnisvaraanalüütik Igor Habal.
Kinnisvara on muutunud võrdluses sissetulekutega taskukohasemaks, möönab Uus Maa juhatuse liige ja kinnisvaraanalüütik Igor Habal. Foto: Raul Mee
Kinnisvaraturg kosus küll juulis pärast loidu juunit, ent olukorras, kus majandus on langenud kümme kvartalit järjest ning kindlustunne majanduskeskkonna vastu on jätkuvalt madal, on keeruline näha kiiret muutust paremuse suunas. Olukorda ei leevenda ka uue valitsuse koalitsioonilepingus lubatud maksutõusud, mis pigem halvendavad inimeste toimetulekut.
Juunis vähenes Eesti jaekaubandusettevõtete müügimaht ehk inflatsiooniga kohandatud käive aastases võrdluses 5%. Kuigi müügimahu suurim vähenemine jäi juba eelmise aasta kevadesse, on sel aastal langusest väljumine pidurdunud.
Eesti majandus on hakanud aeglaselt kasvama, ent taastumisprotsess saab olema pikk ja vaevaline. Tööstuses on tõusnud uute tellimuste hulk, kuid vaatamata olukorra paranemisele on tööstusettevõtted hetkel veel väga kaugel oma täiest tootmisvõimsusest, kirjutas SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Ehitusettevõtete kindlustunne on hakanud aegamisi pikemaajalisest madalseisust tõusma ja lähikuudel oodatakse, et ehitustööde maht suureneb, prognoosisid Konjunktuuriinstituudi eksperdid.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis esitletud teise kvartali konjunktuuri ülevaatest selgus, et ettevõtjate ja ekspertide hinnangul on majanduse hetkeolukord mõnevõrra parem kui tänavu esimeses kvartalis. Ootused majandusolukorrale pikemas vaates on samuti varasemast positiivsemad.
Kui eramajade omanikud on üsna teadlikud puuraukudega maakütte eeliste suhtes, siis kortermajade elanike ning ühistuliikmete seas võib veel kohata kahtlevat seisukohta.