Euroopa Liidus on käimas rohepööre. Meil Eestis on valmimas kliimaseadus. Kahjuks on suures rohepööramise hoos osa aktiviste vankrit lausa kummuli pööramas. Õnneks paneb reaalne elu paljud sellised uitmõtted oma raamidesse, kirjutas Eesti Betooniühingu esimees Imre Leetma.

- Imre Leetma sõnul on Eesti betoonisektor suutnud viimastel aastatel enda keskkonnajälge vähendada. Foto: Erik Riikoja
Sarnane lugu paistab juhtuvat ka betoonehitusega. Kui kõigepealt levitati arvamust, et betoon on kõige kurja juur, mille asendamine ehituses puiduga päästab maailma kliimakatastroofist, siis tegelikult on selge, et isegi kui puit saaks asendada kiviehitust, poleks selliseid koguseid puitu kuskilt võtta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Aasta betoonehitis 2023” konkursi võidutöö oli kui tellija, arhitekti, konstruktori ja ehitaja suurepärase koostöö eeskujulik näide. On näha, et tellija Erki Kilu on olnud betoonist võlutud ja viinud hästi läbimõeldult ellu enda ammuse unistuse lapsepõlvest.
Kalevi staadioni tantsupeod on meie pärimuskultuuri osa. Ka tuletorn suursündmusest osa – tema seinad oleks justkui tahutud kodumaisest settinud mustast mullast. Innovaatilise betoonikasutuse eest auhinnati tuletorni ka “Parim betoonehitis 2023“ konkursil eripreemiaga.
Üle hulga aja on Kiviõli saanud endale nüüdisaegse, hea arhitektuuriga hoone. Eesti riik on lõpuks näidanud linnas, et ta on kohal ja kui riik midagi teeb, on ka korralik arhitekt ning head ehitajad. Ehituse osapooli juhtis peatöövõtjana väike, aga kogenud ehitusfirma Dreibau OÜ, kelle hea töö leidis tunnustust ka “Aasta betoonehitis 2023” konkursil.
Kui Kristo Peerna 8 aastat tagasi perele maja hakkas ehitama, otsis ta pikalt lahendust, mis oleks võimalikult tugeva konstruktsiooniga, soe ja kauakestev. Nõuetele vastavaks osutus soojustatud termoplokilahendus Insulating Concrete Form (ICF) ja esimeste aastate järel oli selge, et see ongi meie kliimas parim võimalik majaehitusmaterjal.