„Aasta betoonehitis 2023” konkursi võidutöö oli kui tellija, arhitekti, konstruktori ja ehitaja suurepärase koostöö eeskujulik näide. On näha, et tellija Erki Kilu on olnud betoonist võlutud ja viinud hästi läbimõeldult ellu enda ammuse unistuse lapsepõlvest.
Eramu Pirital asub linnaruumis, olles avalikult eksponeeritud kõigile möödujatele. Hoone eksponeeritavad pinnad on eheda väljanägemisega puhasvalu betoonpinnad. Kaasaegse arhitektuuriga eramu demonstreerib betooni nii ehitus- kui ka viimistlusmaterjalina, kus betoonitööd on teostatud erakordse täpsusega.
Hoone ehitus on olnud pikk protsess ning tasapisi valminud hoone on olnud inspiratsiooniallikaks teistele betoonarhitektuurist huvitatud tellijatele.
Tellija Erki Kilu: Minu huvi ehituse ja betoonmaja vastu sai alguse juba lapsepõlve kodust. Minu ema ja isa, vanaisa ning onu olid kõik ehitusinsenerid. Kui kodus oli suur joonestuslaud ja selle pealt käisid läbi erinevad projektid, siis ilmselt hakkas lapsena kergesti külge ka huvi selle töö vastu.
- Erki Kilu arvates sobib betoonmaja inimesele, kes suudab enne ehitama hakkamist kõik täpselt läbi mõelda, kus midagi olema hakkab. Foto: Erik Riikoja
Mäletan, et umbes 13- või 14aastaselt oli mul peas enamik, aga võib-olla ka kõik, nõukaajal toodetud betoonpaneele, -sildu ja muid -elemente koos mõõtude ja tähistega. Samal ajal tegin joonestuslaual valmis ka oma esimese eramuprojekti ja paberist ühe maja maketi. Minu jaoks oli see nagu mängimine tolleaegsete ehitusklotsidega või Legoga tänapäeval, aga oluliselt suuremas mastaabis. Majad valmisid minu peas, mitte füüsiliselt käte vahel.
Arvan, et huvi betooni vastu ja selle eelistamine ehitusmaterjalina on lihtsalt aja jooksul välja kujunenud maitse-eelistus. Võib-olla hakkasin teistest varem vaatama erinevate hoonete pilte ning nii on see edasi arenenud. Võib-olla oli see lihtsalt suur unistus ühe väikese poisi peas, kes elas Mustamäel kahetoalises korteris. See otsus, et kogu maja peab olema seest ja väljast ainult betoonist ning kusagil ei tohi olla ühtegi liistu, tuli ikkagi vahetult enne arhitektidega rääkimist.
Arhitektid tulid mõttega kohe kaasa ja tegelikult valmis meil selles töös veel teinegi väga omapärane hoone eskiis, mille keegi võiks ära teostada. Hakkasime selle projektiga tegelema umbes kümme aastat tagasi. Siis ei olnud selliseid maju veel palju tehtud ja kogemus oli oluliselt väiksem kui praegu. Kindlasti oli siin ka omajagu oportunismi, kuna keeldusin igal juhul n-ö valget karpi ehitamast – see tundus liiga lihtne tee.
Olen tulemusega väga rahul. Eestis tehakse betoonitöid väga kõrgel tasemel – see on maailma tase. Näen seda mujal ringi käies ja teisi hooneid vaadates. Sama kehtib ka betoonikosmeetiku kohta. Kasutasime esimest korda Eestis Jaapanist tellitud materjale, et ehituse käigus tekkinud vigastusi parandada. Kogu projekti õnnestumisel oli suur roll minu pinginaabril ja sõbral Urmas Kaasikul, kes võttis kogenud ehitusinsenerina enda kanda projektijuhtimise ja õigete inimeste leidmise. Kogu projekt oli selgelt eesmärgistatud ja detailideni läbimõeldud tegevus.
Betoonmaja sobib inimesele, kes suudab enne ehitama hakkamist kõik täpselt läbi mõelda, kus midagi olema hakkab. Hiljem ei ole selles majas võimalik enam midagi muuta. Betoonist hoone on järgmised sada aastat samasugune nagu esimesel päeval. Betooni ei saa viimistleda, sellele tekivad praod, valamise ajal võib tekkida kärgi või midagi veidi viltu minna. Sellega peab leppima. Samas, see ongi betooni võlu. Iga ruutmeeter on erinev ja eriline, kordumatu.
Hoone mängib kokku naabermajadega
Arhitektuurselt on eramu kompaktse loomuga, ent mahuliselt liigendatud, mille juures on proportsioonid hoitud võimalikult selgetena. Hoone on rohkem nurgahoone kui krundi sügavuses paiknev õuega ümbritsetud maja. Hoone mängib kokku väljakujunenud hoonestusega, asetudes samale joonele ümbritsevate tänavapoolsete naabermajadega. Sissepääs hoonesse ja sissesõit garaaži asuvad tänaval.
Kui ühekordne garaažimaht asetub julgemalt tänavale lähemale, siis hoone sissepääsu esisele on antud eesaia mõte, kus tänava ja siseruumi vahelist meeleolu loob kitsa läbipääsuavaga betoonist sein, mis pole piire, vaid ehitise osa. Hoone tänavapoolsed fassaadid on pigem tummad, kus domineerib betoonpind.
Aeda avanevad hoone fassaadid on aga suured ja valgusküllased klaaspinnad, luues ühe terviku samas tasapinnas paikneva hoone siseruumi, basseiniga terrassi ja aia vahel.
Tavapärasest kõrgemad nõudmised betoonile
Hoone valmis tihedas koostöös tellija, arhitekti ja betoonitööde teostaja vahel.
Seatud eesmärk teostada betoonitööd tavapärasest kõrgema kvaliteediga seadis kõrged nõudmised nii betoonitööde kui ka teiste eriosade teostajatele. Kõikide seinte nurgad on valatud ilma faasiliistuta, et saavutada täisnurkne tulemus.
Tõmbiaugud – kompliment betoonitööde teostajale
Arhitektuurselt oli ette nähtud, et hoone sise- ja välisseinu katab 1 × 2 m ristkülikukujuline ning kuue tõmbiauguga raketise muster. Vuugid ja tõmbiaugud pidid läbi maja olema ühel joonel. Selle teostamiseks kasutati Peri Vario raketist ning CNC-pingiga välja lõigatud erimõõdulist filmivineeri. Ehituse ajal oli võimalik vaadata enne tõmbiaukudesse betoonkorkide paigaldamist terve hoone pikkuses läbi hoone, mis on parim kompliment betoonitööde teostaja täpsusele.
Betoonikosmeetika Jaapanist
Betoonpindade väiksemate paranduste (betoonikosmeetika) jaoks kasutati hoonel esmakordselt Eestis Jaapanist pärit vastavaid parandussegusid ja -tehnikaid, et tagada pindade võimalikult autentne väljanägemine koos loomulike defektidega.
Konstruktsiooniliselt muudab hoone keerukaks teise korruse “rippumine” laest ehk kinnitumine katuslae külge. Katuslagi omakorda toetub hoovipoolse klaasseina terasest postidele. See seadis väljakutse betoonitööde teostamisele olukorras, kus vahelagede raketiste eemaldamine oli võimalik ainult pärast kõikide betoonitööde teostamist.
- Arhitektid Silver Liiberg, Ülo-Tarmo Stöör ja tellija Erki Kilu jäid koostöö tulemusega väga rahule. Foto: Erik Riikoja
Arhitekt Ülo-Tarmo Stöör:
Senine arhitektuuripraktika on mulle õpetanud, et kui tahad teha midagi pealtnäha lihtsat, on see tavaliselt keeruline ja aega nõudev. Isiklikult hindan ruumis avarust ja valgust. Nii on ka Purje tänava eramus – minimalistlik plaanilahendus ja palju avarust ning õhku. Tänavalt võib jääda mulje, et tegemist on üsna tummise hoonega, aga kui sisse astute, siis üllatute.
Suured klaaspinnad ja palju valgust
See lihtsus ja selgus esitas inseneridele väljakutse, kuna esimesel korrusel on väga vähe vaheseinu, mis kannaks teist korrust. Kuid leidlikud insenerid Heiki Meos ning Andres Käes (Ehituskonsult) pakkusid välja lahenduse, kus vahelagi ja teine korrus on alla riputatud katuslaest.
Sisearhitekt Mari-Liis Süld tabas väga hästi selle hoone olemust. Ta lasi arhitektuuril enda eest rääkida. See on maja, kus sisearhitektil pidi olema julgust teha vähem kui rohkem. Peaesineja oli betoon, taustal maitsekad detailid.
Betoonitööd nõudsid täpsust ja koostööd
Betoonitööde tegijaga sujus koostöö väga hästi. Detailide ja sõlmede lahendamisel saime toetuda Peep Roosmanni (OÜ PR Betoon) kogemustele ning teadmistele. Koostöö algas juba projekteerimise ajal, kui käsil oli tööprojekti etapp. Arutasime ja uurisime, et mida ning kuidas on võimalik ehitada ja vastavalt nende tagasisidele projekteerisime lahendused. Betoonitööde kvaliteet on suurepärane ja ilu peitub detailides.
Toon ühe lihtsa näite. Standardlahenduses valatakse kõik seina nurgad faasiga ehk nurk on 45 kraadi all ära lõigatud. Purje tänava majas jäeti faas ära, mistõttu on nurgad täisnurksed. See eeldab ehitajalt erilist hoolt ja täpsust raketise ehituses ning seina lahti rakestamisel. Hooletult ringi käies on võimalik selline nurk lihtsasti ära lõhkuda. Teine detail, mida märkab võib-olla ainult kogenud silm, on väliskoorikus akende kohale valatud kolmnurkne süvend, mis katkestab veetilga liikumise.
Lisaks betoonitööde tegijale tuleb teha suur kummardus ka peatöövõtjale Urmas Kaasikule (Mõttegrupp OÜ), kes kogu ehitusprotsessi haldas. Temaga algas samuti koostöö juba projekteerimise ajal.
Hea tulemus nõuab palju aega ja koostööd
Meie kogemusest on teistel õppida, et hea tulemuse nimel tuleb päris palju tööd teha ja head asjad võtavad aega. Lisaks projekteerimisele käisin iga nädal ehitusplatsil. Vaatasime koos tellija ja betoonitööde teostajaga kõik seinad vahetult enne raketise ehitamist üle. Kontrollisime, kas seal seinas on mõni pistik, lüliti või toru ja kus täpselt, kuidas on jaotatud raketise muster jne. Kui betoon valatud, siis enam midagi muuta ei saa. Kõik osapooled töötasid erilise hoolega tulemuse nimel.
“Aasta betoonehitis 2023”
Eramu Pirital Purje tänaval
Aadress: Purje 3a, Pirita linnaosa, Tallinn
Tellija: eraisik Erki Kilu
Valmimise aeg: 2023
Arhitektid: ÖÖ-ÖÖ ARHITEKTID Ülo-Tarmo Stöör, Lembit-Kaur Stöör, Silver Liiberg
Sisearhitekt: ÖÖ-ÖÖ ARHITEKTID Mari-Liis Süld
Insener: EstKONSULT OÜ, Heiki Meos, Andres Käes
Peatöövõtja: Mõttegrupp OÜ Urmas Kaasik
Betoonitööde teostaja: OÜ PR Betoon Peep Roosmann, Mihkel Kukk, Gunnar Vislapu
Betoonikosmeetik: Grest OÜ, Lemmik Loopere
Betoon: Heidelberg Materials Betoon AS
(varasem HC Betoon AS)
Raketis: PERI AS
Fotod: Tõnu Tunnel
Seotud lood
Auto parkimine ei pea olema keeruline ja aeganõudev protsess. Entringo pakub sujuvat ja mugavat parkimiskogemust, mis garanteerib kiire läbipääsu parklasse. Entringo on Hansabi välja töötatud piletivaba parkimis- ja läbipääsusüsteem, mis võimaldab kliendil parkimisalale pääseda ilma füüsilisel kujul piletit omamata. Süsteemi on sisse ehitatud numbrituvastus, mis parkimisloaga numbrimärki tuvastades automaatselt tõkkepuu avab. See võimaldab inimesel kiiresti ja takistusteta parkimisalale jõuda. Entringo lahendust saab kasutada ka läbipääsu kontrollimiseks. Seda on võimalik seadistada nii, et alale pääsevad vaid selleks volitatud isikud.