Citadele: ehitussektor on euroala majanduse nõrgim lüli
Vaatamata jätkuvale ebakindlusele ja olulistele riskidele, paistavad Balti regiooni üldised kasvuväljavaated 2024. aastal soodsamad võrreldes möödunud aastaga, kirjutab Citadele panga ökonomist Mārtiņš Āboliņš.
Citadele panga ökonomist Mārtiņš Āboliņš märgib, et alanud aastal kõrgete intressimäärade negatiivse mõju tõttu erasektori nõudlusele ehitussektoris olulist kasvu oodata ei ole (Foto: Citadele).
Läti ja Leedu majandused näitavad Eestist kergelt paremaid stabiliseerumise märke, prognooside kohaselt jääb sellel aastal Läti ja Leedu SKP kasv 2% ja Eesti kasv 1% piiresse.
Kahjuks pole positiivset muutust ekspordis veel toimunud ka sellel aastal. Viimati avaldatud numbrid Eesti ekspordi kohta jaanuaris, näitavad selle 11% kahanemist mullusega võrreldes. Seejuures oli meie peamiste kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi suunal langus veelgi suurem, analüüsis olukorda SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor
Praegu tegelevad pangad pigem eelmise aasta lõpus algatatud projektidega, kui uute ja värsketega – neid lihtsalt napib. Sügistormi pilvi kusagilt ei paista, sest makseraskustes kliente või suuri võlgnevusi kohustuste täitmisel sisuliselt ei esine, kirjutas Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juhataja Ero Viik.
Statistikaameti andmetel olid eespool 2023. aasta neljandas kvartalis lahkunud inimeste arvu poolest hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja ehituse tegevusalad.
Kui eelmisel aastal kokku tuli ekspordilangusest ligi pool mineraalsete õlide väljeveo vähenemisest, siis selle aasta jaanuaris andsid poole ekspordi langusest hoopis puittooted ja kokkupandavad ehitised, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kõige enam tasubki silmas pidada just õigust koostatud projekti muuta. See tähendab, et ka näiteks värvi või kõrguse muutmiseks on vaja projekteerija nõusolekut.