Ehituskonverentsi galerii ja kokkuvõte: kliente vähem, aga kriisi ka ei paista

Avaettekandes Luminor Eesti peaökonomistil Lenno Uuskülal majanduse kohta häid uudiseid ei olnud, sest majanduskasv on nende hinnangul lükkunud edasi 2024. aastasse. Samuti on inimeste ostujõud tugevalt langenud ja kuna kinnisvara on pea 50% kallim kui enne Covidit, siis inimesi, kes saaksid osta suuri kortereid lubada, on vähe. Ehitajate kindlutunne madal, seega head ajad praegu ei ole, aga tõsist kriisi ka ei ole näha, sest tellimusi siiski veel on. Ka tööjõudu on enam saadaval, sest töötlevast tööstusest on inimesi vabanemas, osa neist jõuab ka ehitusse välja, kuid tööjõud jätkab kallinemist, sest ostujõud on tuntavalt vähenenud.

Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsleri Ivo Jaanisoo sõnul kiirendavad uued kliimaeesmärgid ehituses ringkasutust ja esmalt tuleb mõelda, kas saame midagi jätta ehitamata ja vana ära kasutada. Samuti on fookuses, kuidas ehitada targemalt ja tõhusamalt. Uus kliimaseadus peaks jõustuma 2025. aasta jaanuaris, töörühmad käivad juba koos ja kõik võivad nendes osaleda ja enda poolt ettepanekuid teha.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela rääkis, et oluline ettevõtete väljakutse on, kuidas vähendada süsiniku jalajälge, kuid säilitada ka kasv. Töös on ehitustoodete määrus, mis seab toodete hindamiseks ühise standardi, et pakkuda tooteid erinevatele turgudele. Samuti energiatõhususe direktiiv, mis tekitas kevadel sundrenoveerimine plahvatuse meedias, kuid mida sellisel kujul siiski ei tule. Euroopa toetustest saab Eesti hoonete renoveerimiseks 2021-2027 raames 400 miljonit, mille jagamine on riigi otsustada, kuid Eestil tasub mõelda, kuidas toetada pigem neid piirkondi, kes seda rohkem vajavad ja ise hakkama ei saa.

Rail Baltic Estonia tehniline juht Rašid Pulatov ütles, et projekteerimisele kulutatud aeg tuleb järgmistes hangetes tasa teha, vanaviisi enam ei saa, et 2030. aastaks saaks raudtee valmis ja rongid sõidaksid. Peab leidma viise, kuidas olla ehituses paindlikum ja võtmesõna on siin Allianss hanked. Tänavu jõutakse avada veel mitmed uued põhitrassi hanked – Ülemiste-Lagedi, Loone-Haguni. 2024. aastal algul avatakse mitmed Ülemiste kohtobjektide hanked.

Arendusturu väljakutsetes rääkinud Kaamos Kinnisvara juhi Taimo Mureri sõnul maadlevad kõik kinnisvaraarendajad praegu väljakutsega, kuidas kliendid üles leida. Müügiperiood on nüüd umbes poole võrra pikem ja et klient on hinnatundlik ning andestab vigu vähem kui varasematel aastatel. Koduostjad on praegu pigem äraootaval seisukohal, Tallinnas pole korterite hinnad kasvanud möödunud aasta maist alates, seega on hinnatõusule vajutatud pidurit, samas hinnalangust ka kuskilt näha ei ole.

Ehitusmaterjalide vestlusringis osalenud Kunda Nordic Tsemendi juht Meelis Einsteini sõnul on neil järgmine ellujäämise aasta, sest tarbijatel ei ole kindlustunnet. Kuna nad ekspordivad vähe, siis peamine klient asub Eestis ja nad valmistuvad pigem hakkamasaamisele, et 2025. aastal olla tõusuks valmis. Järgmisel aastal õnne veel nende õuele ei tule ja karmid keskkonnanõuded pigem kergitavad hindasid.

Ka puidusektori esindaja Timbeco Woodhouse juht Siim Leisalu nõustus, et ei näe olulisi paranemismärke esimesel poolaastal, aga lootus on, et tarbijad hakkavad kohanema intressitasemega. Nemad on juba ka teinud vajalikud muudatused töökorralduses ja töötajate arvus ning loodavad nüüd stabiilsust. Nagu enamik puitmajade tootjaid on ka Timbeco Woodhouse keskendunud ekspordile ja lähiriikidel eriti hästi ei lähe.

Ehituskeemia tootja Wolf Group juhatuse liige Jaanus Paeväli tõdes, et nende jaoks on tänavune kokkuvõttes olnud hea aasta, sest ettevõte tegutseb 70 riigis ja seega osade suuremate turgude tulemused on lähiekspordi languse kompenseerinud. Nad on teinud ka järgmise aasta äriplaani kerge kasvuga ning ehitavad Hispaaniasse uut tehast.

Ehitusettevõtjate vestlusringis tõdes Merko Ehitus Eesti juhatuse liige Ivo Volkov, et järgmisel aastal hoonete ehituses mahtude osas midagi ilusat oodata ei ole ja ruutmeetreid ehitatakse tunduvalt vähem. Aga samas olemegi me harjunud liiga hea eluga, vahepeal tuli küsimusi uksest ja aknast, nüüd oleme jõudnud normaalsesse töörütmi. Kuigi uuel aastal on omaarendusi vähe, siis seda jõulisem on olnud Merko Ehitusel muutus teenusturu poole ja järgmine aasta peaks tulema üsna sarnane praegusele.

Ka Nordecon Eesti juhatuse liige Tarmo Pohlak ütles, et turul otsitakse tasakaalupunkti hindade, ostujõu ja intresside vahel. Samas on ehitamine ongi pidev kriiside juhtimine ja sunnib neid olema innovaatiline. Ka peaks nende ettevõttele olema Ukraina sõja lõpp märgatava mõjuga ja annab tööd juurde. Samuti oodatakse endiselt riigilt targemat tellimist ja pikaajalisemaid investeerimisplaane.

Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos kinnistas, et kuna nemad on mõnevõrra väiksemad, siis saavadki nad võtta nii, et selline nüüd ongi ehitusmaailm ja püüavad sellele vastavalt areneda. Nad vaatavad tulevikku konservatiivselt, aga teevad oma asja - järgmise aasta portfell on üsna hästi ja hinnad on stabiliseerunud.

Konverentsil autasustati ka Ehitusettevõtete TOP edetabeli võitjaid:

1. YIT Eesti AS

2. Tartu Ehitus AS

3. AS TTP

Samuti Ehitusmaterjalide tootjate TOPi võitjad, mille esikoht läks seekord jagamisele:

Palju õnne võitjatele ja tänu osalejatele.

Fotogalerii autor Raul Mee.

Fotode autor: Raul Mee