Ehituse palgaraport 1. kvartal: palgarallit veavad insenerid
Palgasurve väljendub kõige enam ehitusinseneride palkades, kelle palgad on aastaga ehitussektoris enim kasvanud, ületades ka juhtide tasusid. Hoonete lihttööliseid saavad aga endiselt ametlikku palgatõusu teistest visamalt.
Ehitusinseneriks õppimine tasub endiselt ära, sest statistikameti 1. kvartali andmete põhjal oli ehitusinseneridel sektori suurim keskmine palk, ulatudes 2687 euroni (aastane palgakasv 329 eurot), mis on ehitussektoris suurim. Neist ei jää palju maha ka elektriinsenerid – kelle keskmine palk ulatus 2587 euroni. Ehitusjuhid said 2265 eurot (aastaga palk kasvas 165 eurot)
Selle aasta esimeses kvartalis oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 461 vaba ametikohta, mida on 12% vähem kui mullu samal ajal. Vabade töökohtade madalaim määr oli põllumajanduses ja ehituses.
Näidake mulle, kustkohast ja mille arvel on hinnalangus võimalik, kirjutab ehitusfirma Rand ja Tuulberg üks omanikke Aivar Tuulberg vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti jaoks on realiseerunud spetsiifiline risk Põhjamaade näol. Rootsi ja Soome majandusel on viimasel ajal läinud märksa kehvemini, kui Lääne- ja Lõuna-Euroopal. Lisaks on oluline osa Eesti ekspordist seotud Põhjamaade ehitusturu aktiivsusega, mis on tõusvate intressimäärade keskkonnas suikunud pikka talveunne. Kahjuks ei ole kiiret muutust selles vallas oodata.
Moodulmajade ja ehitussoojakute tootja Harmet kärbib töömahu vähenemise tõttu töötajate palku. „Olukord ei ole kindlasti lootusetu, on lihtsalt keeruline aeg,“ ütles Harmeti tegevjuht Alo Tamm.
Haapsalu Uksetehas on Eesti vanim kaasaegsel tehnoloogial uksi valmistav ettevõte, mis tähistab tänavu oma 34. tegevusaastat. Täielikult Eesti kapitalil tegutsev tehas on tuntud ennekõike kvaliteetsete sise- ja välisuste tootjana, kuid viimastel aastatel on oluliseks kasvanud ka aknatootmine, mis moodustab juba umbes kümnendiku kogu käibest.