Trammiliikluse edasiarendus tõotab magusaid kinnisvara hindasid

Trammiliiklust ümbritsevad piirkonnad muudab atraktiivseks sinna tekkiv sotsiaalne ruum, mis võimaldab inimestel omavahel rohkem suhelda. „Kui Telliskivi loomelinnakust liiguks läbi magistraal, siis ei istuks seal keegi," tõdes Harjumaa Omavalitsuste Liidu nõunik Kaarel Kose Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Nii on trammiliinist huvitatud näiteks Viimsi, Maardu, Rae, Jüri, Peetri ja Tabasalu. „Inimesed tahavad samasugust kiiret ühendust, nagu on täna rongide näol olemas Sakus,“ rääkis Kose. Tema visiooni kohaselt võiks Tallinnat lähiümbrusesse jäävate valdadega ühendada kiire trammiliiklus. „Poleks üldse halb, kui Tallinna–Tartu maantee ääres hakkaks liikuma tramm kiirusega 90km/h.“

Kose tõi välja, et kinnisvara hinda mõjutab eelkõige selle asukoht, aga ka ümbritsev keskkond. „Kui massitransport on hästi korraldatud, on see loomulikult meeldiv ja tõstab hinda,“ oli ekspert veendunud.

Veel muudab trammiliiklust ümbritsevad piirkonnad atraktiivsemaks sinna tekkiv sotsiaalne ruum, mis võimaldab inimestel omavahel rohkem suhelda. „Kui Telliskivi loomelinnakust liiguks läbi magistraal, siis ei istuks seal keegi,“ tõi Kose näite sellest, kuidas trammiliiklus ühe piirkonna Tallinna sees juba on atraktiivseks muutnud. „Samuti kui saad mõnusast istumispaigast kiirelt ja mugavalt koju nii, et sul pole autot vaja, on su maja väärtus kõrgem.“

Trammiliikluse arendamise alternatiivina näeb Kose veel metroobusside loomist. „See ei oleks lihtsalt rööbaste mahajoonistamine, vaid hõlmaks endas korralikku infrastruktuuri,“ rääkis ta oma visioonist. „Mõte on selles, et loodava trassi peale ei pääseks ükski teine transpordiliik, isegi mitte pööret sooritama – ainult nii oleks meil Tallinnas ja Harjumaal kiire ning tõhus transpordivõrgustik.“

https://raadio.aripaev.ee/episood/intervjuu-millal-jouavad-trammid-tallinnast-valja

Trammivõrgustiku arendamine sobib Kose kinnitusel kokku eesmärgiga, mis hõlmab endas autostumise piiramist ja ühistranspordi konkurentsivõime tõstmist viiendiku võra. „Kui vaatame kliimameetmeid ja tahame süsihappegaasi heitmetega tegeleda, ega siis ühtegi tõsiselt võetavat alternatiivi pole,“ sõnas Kose.

Kose tõi välja, et täna on üheks väga tõsiselt võetavaks suunaks Peetri-Rae, kus omavalitsus on kogunud 100 000 euro suuruse reservi, et tasuvusuuringu valmimisel kohe projekteerima asuda. „Peetri-Rae on üks kõige kiiremini arenenud piirkondi nn Tallinna kuldses ringis, samuti on seal arvestatav hulk tööstust ja tootmist, mis nõuab inimesi,“ põhjendas ta piirkonna trammivajadust. „Rae valda liigub tööle sama palju inimesi kui Tallinnasse.“

Kose nentis, et täna eelistavad inimesed autot ühistranspordile seetõttu, et nii saab kiiremini. Trammiliikluse muutmine transpordivõrgustiku selgrooks on tema hinnangul aga meeletult kallis ja ambitsioonikas projekt. „Kilomeetri hind on 5–10 miljonit eurot ja kui me räägime 100 kilomeetrist, siis see on metsik hulk raha,“ ütles Kose.

Samas on teed plaanitud valmis ehitada aastaks 2050, mis tähendab, et selleks on aega 30 aastat. Kose sõnul on võimalik suunata täna inimeste poolt autodesse investeeritav ressurss just trammiliiklusesse. „Täna oleme autostuv linn, mis on väga koormav teedeehitusele ja linnaruumile – Harjumaal pannakse 2 miljardit eurot aastas sellele, et autoga sõita. Kui ühistransport pakuks paremat alternatiivi, poleks selle raha sinnasuunamine probleem,“ nägi ta rahastusprobleemile lahendust. „Kõik inimesed saaksid siis muretult ühistranspordiga ukseni.“

Kose sõnul toetab trammivõrgu arendamise koormuse jagamist linnakodanikuga ka Põhjanaabrite näide. „Seal maksab veidi üle poole kokkuvõttes kasutaja,“ sõnas ta.

Samuti näeb Kose, et teatud vahendid trammiteede edasiarendamiseks on võimalik saada Euroopa kliimameetmete kaudu. „Aga eks see kõik ole poliitiline otsus – linnapea peab otsustama, et ta tahab arendada ühistransporti,“ märkis Kose.