- kinnisvarauudised.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- personaliuudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ituudised.ee
- raamatupidaja.ee
- palgauudised.ee
- aripaev.ee
- finantsuudised.ee
- pollumajandus.ee
- bestmarketing.ee
- foundme.io
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ühtne klassifitseerimine teeb ehitamise tõhusamaks
Tallinna Tehnikaülikooli eestvedamisel on loomisel ehituse ühtne klassifitseerimissüsteem, mis lihtsustaks suhtlust erinevate ehitusprojektiga seotud meeskondade vahel, vähendaks vigu jasuurendaks efektiivust, aga võimaldaks ka hoonet edukalt hallata. Avame tausta, miks praegune olukord ehitusinfo liigitamisel uuendusi vajab.
Ühtne klassifitseerimissüsteem loomisel
Jüri Rass, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler
Eesti riik on teadvustanud ehitusja elamuvaldkonna olulisust Eesti majandusarengu mootorina ning asunud seda jõuliselt arendama. Üks prioriteete on luua sobiv alusraamistik ja keskkond, kus erasektor saaks digitaalehituse vallas kiiremini areneda.
Nii käivitati 2018. aasta alguses IKT BIMi programm summas 1,5 miljonit eurot, mis kestab kolm aastat. Antud programmi raames luuakse ka ühtne klassifitseerimissüsteem.
Selle aasta juunis välja kuulutatud riigihanke “Ehituse ühtse klassifitseerimissüsteemi loomine” võitis Tallinna Tehnikaülikool, mis koondab töö läbiviimiseks eksperte mitmest organisatsioonist ja kõrgkoolist, sh Tallinna Tehnikakõrgkoolist. Ülesanne on kahe aasta jooksul luua ehituse ühtne klassifitseerimissüsteem, koostöös Eesti ehitus- ja kinnisvarasektoriga, aga ka Põhjamaade analoogsete töögruppidega. Viimased on koostööst väga huvitatud.
Kõige eelneva kaugem eesmärk on edendada Eesti rolli ELi ühtse digitaalse ehitusturu loomisel ning tõsta Eesti ehitussektori tootlikkus aastaks 2030 ELi keskmisele tasemele, mis tähendab selle kahekordset tõusu.
Huvi klassifitseerimissüsteemide vastu tekkis mul aastaid tagasi, kui alustasin tööd eelarvestajana. Mõne aja pärast suundusin tööle objektile, kus objektimeeskond oli sunnitud struktureerima eelarveosakonnalt saadud eelarve ümber, et see oleks sobilik ehitustegevuse juhtimiseks. Alltöövõtjatelt saadud pakkumused oli vaja teha omavahel võrreldavaks, sh peatööettevõtte eelarves ette nähtud maksumusega. Valminud hoonete dokumentatsioon tuli tellijale üle anda omakorda teistsuguse struktuuri alusel.
Kulude mitmekordne ümberstruktureerimine sama projekti raames kirjeldatud kujul on ajaressursi raiskamine ja vigade tekkimine on tõenäoline.
Praegu kehtivatel õigusaktidel ja normdokumentidel, mida ehitusinfo liigitamiseks kasutatakse, puuduvad ühtsed alused ning need ei ühildu omavahel, samuti pole erinevad ehituse osapooled tihti kursis teiste kasutatavate klassifikaatoritega.
Kokkulepete sisu peab olema mõistetav
Ehitusloa taotlemisel kasutatakse majandus- ja taristuministri määrust “Ehitise kasutamise otstarvete loetelu”, eelarve koostamise ja ehitustegevuse juhtimise normdokumentideks hoonete ehitajatele on kas EVS 885:2005 “Ehituskulude liigitamine”, TALO 2000 erinevad grupid või ettevõtete omad struktuurid ning haldajale EVS 807:2016 “Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid”.
Teedeehituses on nii projekteerimise, eelarvestamise, ehitamise kui ka ehitustegevuse juhtimise aluseks viimane versioon “Teetööde tehniline kirjeldus 06.12.16”.
Ehitusprotsessi sujuvaks toimimiseks ja hea tulemuse saavutamiseks tuleb veenduda, et kõikidele osapooltele oleks kokkulepete sisu üheselt mõistetav. Igal osalejal on eelnevad kogemused, teadmised ja arusaamad ning erinev vajadus kas üldisema või detailsema informatsiooni järele.
Kuna ehituskulud peegeldavad ehitusprotsessi tegevusi ja ehitamiseks kasutatavaid ressursse, on need universaalse projektijuhtimise vahendid. Antud teemal osalesin ühe põhiteostajana Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tallinna Tehnikaülikooli läbi viidud uuringus “Ehituslike ühikhindade normbaasi (EÜN) lähteülesande välja töötamine”, mille tellija oli majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), ning seejärel valmis magistritöö teemal “Ehitusinformatsiooni klassifikatsioonisüsteemide analüüs ja testimine”.
Uuringute analüüsi kaasati ehitussektor, kus sain kinnitust ehituskulude liigitamise problemaatika ja selle arendamise vajalikkuse kohta.
Ehitatakse vaid viivu, hallatakse aastakümneid
Ühe projekti elukaarest moodustavad ehitise valmimiseni viivad protsessid keskmiselt mõne aasta, kuid selle haldamine aastakümneid. Seepärast on ehitise omaniku või haldaja jaoks oluline süsteem, mis on haldustoimingute jaoks piisavalt arusaadav ja lihtne ning mille jooksul on vajalik teha korduvalt erinevate ehituse osapooltega koostööd.
Kui kulusid (st ehitise osi, töid jm) nimetada ja jaotada ühtse kokkuleppe järgi, mis on arusaadaval kujul seotud tehniliste või kvaliteedinõuetega, ning kui tööde mahud arvutada kokkulepitud reeglite järgi ja loogika kehtib kogu ehitusprotsessi vältel kõigile osalejatele, võiks eeldada, et asjaajamiseks on leitud ühine arusaam.
Kulude sobiva kodeerimisega on võimalik luua töövahendeid kulude kirjeldamiseks, määramiseks, plaanimiseks ja jälgimiseks ning andmebaase tehtu analüüsimiseks.
Olen veendunud, et on vaja teha rahvusvahelist koostööd riikidega, kus klassifikaatorite vallas on tehtud märkimisväärseid edusamme, olles arvesse võtnud rahvusvahelisi standardeid, nt Suurbritannia, Taani, Rootsi, samuti Soomega, kes on oma süsteeme uuendamas.
Mõni riik arendab paralleelselt mahuarvutusreegleid, millel on tihe seos kuluridadega. Pean oluliseks neid Eestis arendada, kuna praegused reeglid näiteks hoonete ehituses on lühidalt ja liiga üldiselt kirjeldatud standardis “Ehituskulude liigitamine”.
Hea klassifitseerimissüsteem lihtsustab tööd
Minu hinnangul vajab praegune Eesti süsteem, kus puudub ühtne kokkulepe klassifitseerimisest, põhjalikke uuendusi. Hea klassifitseerimissüsteem lihtsustab tööd, suhtlemist ja arusaamist erinevate ehitusprojektiga seotud meeskondade vahel, vähendab vigu kasutamisel, on kergesti kasutatav ja suurendab töö efektiivust, on samuti rakendatav erinevate IT-lahenduste puhul, hõlmab kogu elukaart, arvestab koostööd hoonete ja rajatistega nii Eesti-siseselt kui ka rahvusvaheliselt.
Oluline alus ehitusinfo ühtsete klassifitseerimisaluste loomiseks on rahvusvaheline standard ISO 12006-2:2015 “Building construction – Organization of information about construction Works – Part 2: Framework for classification”, mille eesmärk on anda raamistik kogu ehituse elukaarele. Standard hõlmab nii hooneid kui ka insenerehitisi, sisaldades üldiseid aluseid info klassifitseerimiseks.
Täiendavalt tuleb luua riikide eripära arvestav raamistik, mis võimaldab moodustada erineva detailsusega alusgruppe.
Standard mõtestab ehitusinformatsiooni klassifitseerimise vajaduse järgnevalt: nüüdisaegsed infosüsteemid ehitustööstuses peavad haldama mitmeid eri tüüpi andmeid, nt geomeetrilisi andmeid, tehnilisi omadusi, andmeid kulude ja hoolduse kohta. Infohalduse eesmärk on erinevate rakenduste kasutamise võimaldamine, näiteks CAD- ja BIM-tarkvara, spetsifikatsioonide koostamise rakendused, tooteinfo- ja kulude infosüsteemid.
Kõik andmed ja nendevahelised seosed peavad olema määratletud ning struktureeritud selliselt, et säilitatud andmed oleksid järjepidevad ja usaldusväärsed erinevate rakenduste jaoks.
Olen osalenud alates 2017. aastast süsteemi parendamise töörühma koosolekutel, kuhu on kokku tulnud inimesed avalikust ja erasektorist. Eesmärk on olnud teha koostööd selles osas, mis suunal liikuda ja kuidas parendada olemasolevat olukorda ehitusinformatsiooni liigitamisel. Kindlasti on antud meeskond andnud oma tõuke käesoleva suve alguses MKMi läbi viidud riigihankele, mille võitja ülesanne on kahe aasta jooksul ehituse ühtse klassifitseerimissüsteemi loomine.
Autor: Pille Hamburg Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor
Seotud lood
Auto parkimine ei pea olema keeruline ja aeganõudev protsess. Entringo pakub sujuvat ja mugavat parkimiskogemust, mis garanteerib kiire läbipääsu parklasse. Entringo on Hansabi välja töötatud piletivaba parkimis- ja läbipääsusüsteem, mis võimaldab kliendil parkimisalale pääseda ilma füüsilisel kujul piletit omamata. Süsteemi on sisse ehitatud numbrituvastus, mis parkimisloaga numbrimärki tuvastades automaatselt tõkkepuu avab. See võimaldab inimesel kiiresti ja takistusteta parkimisalale jõuda. Entringo lahendust saab kasutada ka läbipääsu kontrollimiseks. Seda on võimalik seadistada nii, et alale pääsevad vaid selleks volitatud isikud.
Enimloetud
1
Kasutatakse innovaatilist roniraketist, mis võimaldab kõrghoone kandekonstruktsioone rajada oluliselt kiiremini.
4
5
Viimased uudised
Lisatud 100 inseneribüroo edetabel.
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud 100 edukaima ehitusettevõtte edetabel.
Kasutatakse innovaatilist roniraketist, mis võimaldab kõrghoone kandekonstruktsioone rajada oluliselt kiiremini.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele