Vahe eraisikuna või ettevõtjana üürileandjaks olemises seisneb eeskätt maksustamises. Eraisikuna eluruumi üürileandmisel tuleb üüritulult tasuda jooksvalt tulumaks. Eraisik ei saa maksustamisele kuuluvast tulust maha arvata väljaüüritavale elamispinnale tehtud kulutusi, näiteks remondikulusid, maamaksu, kindlustust, maakleritasu.
Vaata lisaks
Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “
Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.
Eraisikute maksustamine on muutunud
Riik, st maksuamet ja rahandusministeerium on väljendanud valmidust üüritulu maksustamist muuta. Nüüdseks on vastu võetud tulumaksuseaduse muudatus, mis näeb ette üüritulu maksustamine 80% ulatuses. See tähendab, et kogu üüritulu tulumaksumäär on 16%.
Tegemist on kosmeetilise muudatusega, mil reaalset mõju üürileandjatele ja nende maksukoormusele ei ole. Seda põhjusel, et üürileandja üüripinnaga seonduvad kulud võivad üsna lihtsalt ületada maksuleevendusena pakutavat summat. See omakorda tähendab et muudatusi üüriturul see seadusemuudatus endaga kaasa ei too.
Ettevõttete investeeringud on tulumaksust vabastatud
Ettevõttena korterit üürile andes tuleb maksud maksta alles seejärel, kui raha võetakse ettevõttest välja eraisiku tarbimisse. See tähendab, et üüritulu saab ettevõte ja üüripinnaga seonduvad kulud alates remondist kuni maamaksuni katab samuti ettevõte.
Kui kulude katmise järel midagi peaks üle jääma, saab selle välja maksta palgana või ettevõtte osanikule dividendidena. Alles eraisikule väljamaksmise juures tuleb mängu tulumaks.
Erisused on olulised vara müümisel
Tulumaksuküsimus tuleb täiendavalt mängu vara müümisel. Üürikorter ei ole inimese enda peamine eluase. Seetõttu tuleb üürikorteri müümisel tasuda tulumaks müügihinna ja soetusmaksumuse vahelt. Mingeid maksuerandeid ega -vabastusi üürikorteri müümisel tulumaksu osas ei ole.
Maksueelis on väga oluline, see paneb kindlasti soovitama üüriäri ajada läbi ettevõtte.
Seotud lood
Põhjamaades ei peeta tööohutust mitte lihtsalt reegliks, vaid osaks ehituskultuurist. Soomes, Rootsis ja Norras ei vaadata tööohutusele kui tülikale lisakohustusele, vaid kui loomulikule osale igapäevastes toimingutes – see on sama argine nagu hommikukohv või vestlus kolleegiga. Tööandja ning oma valdkonna spetsialist jagavad vastutust teineteise suunas ning täidavad omapoolseid kohustusi kollektiivlepingu abil, mis paneb mõlema osapoole jaoks paika tingimused ja soodustused.