Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rail Balticu trassilt leiti kiviaegne asulakoht
Rail Balticu trassi ümbruses läbiviidava arheoloogilise uuringu käigus leiti Sõjamäelt kiviaegne asulakoht. Kaevamistel kogutud leidude järgi otsustades on Sõjamäel elatud juba nn nöörkeraamika kultuuri ajajärgul kiviaja lõpul ehk aastatel 2800-2000 aastat eKr, teatab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Tartu Ülikooli laboratoorse arheoloogia professori Aivar Kriiska sõnul leiti kiviaegne asulakoht üllatuslikult. “Uurisime Tallinna piirikivi lähedal varasemalt teadaoleva kuue lohuga kivi ümbrust, kuid väljakaevamised tõid mitu uut huvitavat leidu. Esmalt selgus, et juba varem kirjeldatud kivi juures paikneb veel kaks lohukivi ning kiviajast pärinev asulakoht. Ühe asemel tuvastasime suisa neli arheoloogiamälestist, millest kolme olemasolu seni ei teatud,” rääkis Kriiska.
“Tegu on kõneka muistisega juba ainuüksi oma asendi poolest,” rääkis Kriiska. “Inimeste elupaigad olid esiajal otseses seoses nende toitumisallikatega. Sõjamäel elati loopealsel, see ala sobis põlluharimiseks ja kariloomade pidamiseks, kuid mitte küttimiseks ja kalapüügiks. See annab koos varasemalt kogutud teadmistega kinnitust, et toonaste inimeste toidust moodustasid juba suure osa põllumajandussaadused," selgitas Kriiska, et iga leid annab uut infot meie eelkäijate elu kohta.
Planeeritava Rail Balticu trassi alal on Tartu Ülikooli arheoloogid jaanipäevast alates teostanud arheoloogilisi välitöid – otsinud uusi muistiseid ning selgitanud juba teadaolevate piire. Sõjamäelt üllatuslikult leitud asulakoht jääb tulevasest Rail Balticu Ülemistele suunduvast reisijaveoharust mõnesaja meetri kaugusele.
Tartu Ülikool võitis suve hakul Tehnilise Järelevalve Ameti ja Muinsuskaitseameti ühishanke arheoloogiauuringu läbiviimiseks. Rail Balticu planeerimise osana viiakse Eesti seni suurima mahuga arheoloogiauuring läbi Harju-, Rapla- ja Pärnumaal.
Seotud lood
Kui Kristo Peerna 8 aastat tagasi perele maja hakkas ehitama, otsis ta pikalt lahendust, mis oleks võimalikult tugeva konstruktsiooniga, soe ja kauakestev. Nõuetele vastavaks osutus soojustatud termoplokilahendus Insulating Concrete Form (ICF) ja esimeste aastate järel oli selge, et see ongi meie kliimas parim võimalik majaehitusmaterjal.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ehitustöödega alustatakse aprilli algusest ning prognoositud kestvuseks on 17 kuud
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele