- kinnisvarauudised.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- personaliuudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ituudised.ee
- raamatupidaja.ee
- palgauudised.ee
- aripaev.ee
- finantsuudised.ee
- pollumajandus.ee
- bestmarketing.ee
- foundme.io
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aivo Adamson ei tulnud selleks, et meeldida
“Ma ei tulnud siia ametisse selleks, et meeldida. See ei olnud üldse eesmärk,” märgib ta kindlameelselt.
Tema hinnangul on tal hästi õnnestunud üldjuhtimine. Algusest peale on ta pidanud oma töötajatele blogi, teinud sinna kaks korda nädalas sissekandeid. “Sellel on tohutu jõud organisatsioonis,” tõdeb ta.
Adamson kirjeldas blogis oma juhtimispõhimõtteid ja kirjutas maanteeameti asjadest. Adamsoni põhimõte on, et ära otsi piiranguid, vaid otsi piirangutele väljakutseid. “Riigisektoris töötamine on samamoodi – ära piira end seadustega, vaid otsi väljapääsu,” selgitab ta.
Aivo Adamson
Sündinud 25. aprillil 1965.Õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis raamatupidamist ja finantsanalüüsi, täiendanud end Vaasa Ülikoolis.Töötanud Telagi finantsdirektorina (1991), Hansapanga Pirita kontori juhatajana (1993), hiljem panga sisekontrolli osakonna juhatajana, administratsiooni direktori ning Hansapanga juhatuse liikmena (alates 2000).Maanteeameti juhiks sai 2012. aasta juulis. Ameti eksjuht Tamur Tsäkko pidi ametist lahkuma Äripäeva paljastatud suusareiside tõttu, mis maksti kinni maksumaksja taskust.Teeninud 2012. ja 2013. aastal riigiametnikest enim palka: tema kuupalk oli 2013. aastal 4999 eurot.
Lahkumismõtted tekkisid Adamsonil detsembris, kui tehti maanteeameti uut strateegiat. “Siis vaatasin, et palju asju on õigele teele seatud. Nüüd on aeg minna vaatama uut valdkonda. Aeg on seekord riigisektoriga hüvasti jätta. Erasektor on see, mis mind praegu paelub,” märgib ta.
Kuhu Adamson läheb, ei ole ta nõus veel avalikustama. Ta mainib vaid, et teeb valiku selle järgi, kus on võimalik head tulemust teha. “See ei ole ainult rahaline, vaid seal peab olema ka seda, et sa mõjutad midagi. Kui sa mõjutad midagi, siis on see hea tulemus.”
Riigitöö vs. erasektor. “Kui erasektoris soovid, et inimene tuleb sinu juurde ja maksab teenuse eest raha, siis riigiasutuses võtsime vastupidise suuna. Mida vähem inimesed meie juures käivad, seda parem. Riigi ülesanne on oma inimesi vähem koormata mittevajalike tegemistega. Kipume vastandama erasektorit ja riigisektorit ning kujundame riigi ja erasektori suhtes negativismi. Riigis ei ole kõik nii halvasti ja on võimalik toimetada eraettevõtte meetoditega. Hea oleks, kui veelgi rohkem inimesi tuleks erasektorist riigisektorisse ja vastupidi.”
Palgad riigitöös vs. erasektoris. “Erasektoris on kõrgemad palgad. Millegipärast väärtustatakse erasektoris häid inimesi teisiti. Kui sa lähed heade tegijate juurde, siis makstakse väga hästi. Millegipärast üritatakse meie riigis kõiki võrrelda nende ametikohtadega, kus makstakse 3500–4000 eurot ja öeldakse, et miks riigis nii kõrged palgad on. Miks me võrdleme erandeid enamusega? Vaataks ikka, et ka riigis on tipptegijaid, võrdleks tippe tippudega. Riigiametis ei tohiks vältida seda, et minnakse turule tippe otsima. Ametitel peab olema võimalus saada häid inimesi. Palgasüsteem ei tohi olla hierarhias kinni, siin on vastutuse ja kompetentsi teema. Tippspetsialistidele, keda on vähe, peab olema võimalus head palka maksta. See, et riik läheks erasektori palkadega konkureerima, seda ei tohiks olla. Ei tohi võta võimalust ära tippudele maksta, aga see ei tohi tekitada palgarallit. Miks me ei taha, et meil riigis head inimesed oleks? Kellelegi niisama midagi ei maksta. Kui mina tulin madalama palga peale, siis tööd ma teen ikka samamoodi.”
Esimene blogipostitus
2012. aastast maanteeametit juhtinud Aivo Adamson on algusest peale pidanud oma töötajatele blogi. Ta tegi sinna sissekandeid kaks korda nädalas, kirjutades oma nägemustest, kirjeldades oma juhtimispõhimõtteid. Väga paljud teemad olid seotud maanteeameti asjadega.
Kallid kolleegidOlen tänaseks veetnud teiega 7 tööpäeva /-/ ja pean oma kohustuseks jagada teiega infot, mida arvan olevat oluline. Olen aru saanud, et inimesed ootavad sõnumit, mis hakkab saama edasi, mis on meie prioriteedid ja kuhu me oleme suundumas. Pean tunnistama, et mul on tekkinud omaarust hea arusaam meie status quo’st. Minu pilk on suunatud tulevikku ja minu huviorbiiti ei kuulu minevikus kaevamine. Manusesse on lisatud maanteeameti juhi mandaat, mille on kokku pannud Erkki Raasuke ja Marika Priske ning mis on minuga läbi räägitud ning ma olen selle täielikult omaks võtnud. Lisaks kinnitan teile, et minu nägemus /-/ ühtib täielikult selle mandaadi sisuga. Ma pooldan avatud juhtimist, mistõttu julgen ka selle mandaadi organisatsioonisiseselt avalikustada. /-/ Teiseks. Mandaat ei käsitle organisatsiooni muudatusi otseselt, mistõttu panen kirja mõned mõtted, mis on teile olulised, siia kaaskirja. Organisatsiooni struktuuris tulevad muudatused, juhtkonna kooseisus on muudatused juba algatatud Erkki poolt ja neid tuleb lisaks. Struktuuri muudatused ei ole suunatud töötajate arvu vähendamisele, vaid lähtuvad tänastest vajadustest organisatsiooni efektiivsemalt juhtida. /-/
Saavutused maanteeametis. “Need ei ole minu saavutused, vaid meeskonna saavutused. Klienditeenindus on heale järjele tõusnud. Me oleme hakanud oma partnereid, eriti ehitusettevõtteid, võrdselt kohtlema. Hangetevaidluste arv on vähenenud. Maanteeameti maine on oluliselt parem. Oleme olnud avatud organisatsioon. Ei ole midagi varjanud ja oleme rääkinud asjadest nii, nagu nad on, ei ole ilustanud. Kui Vaida sild on probleem, siis me ütleme, et see on probleem. Ei saa öelda, et kõik ehitajad on pätid ja pahatahtlikud, sina oled tellija ja kui sa ei oska kirjeldada nõudeid, mida tahad, siis ei saa süüdistada töövõtjat.”
Suhe poliitikaga. “Poliitikud ei istu mul kuklas ja ma ei lahku nende pärast. Mul on kõikide poliitikutega väga head suhted, ükskõik, kust parteist nad on. Mina käsitlen neid kui inimesi, mitte kui poliitikuid.
Mul on õnnestunud oma tööd nii hästi teha, et poliitikutel ei ole olnud vaja sekkuda. Algselt oli mul ka Marika Priskega kokkuleppe, et kui keegi tuleb üle minu pea asju ajama maanteeametis, siis tekib küsib, milleks mind vaja on. Mul õnnestus vist nii teha, et asjad läksid õigesti ja ei olnud tarvis kellelgi sekkuda. Endas on ka palju kinni, kui ma ise tahan teha, ise tahan muuta ja oli usaldus olemas, siis on kõik korras. Mul on jäänud selline mulje, et enne mind juhtisid ikkagi poliitikud seda ametit. On vahe, kas oodatakse käsku või mõeldakse oma peaga. Mina eelistan oma peaga mõtlemist, see peaks edasi viima. Paljude ametite juhid on uurinud, kuidas ma saan nii vabalt toimetada. Mind ei ole poliitikasse kutsutud ja ise ei ole ka tahtnud minna.”
Viimane blogipostitus
Head kolleegid, siit tuleb minu viimane blogipostitus.Olen maanteeametit juhtinud 3 aastat. /-/ Julgen väita, et maanteeamet on selle ajaga muutunud kaasaegsemaks riigiasutuseks. Muidugi on veel palju teha, aga meeskond, kellega koos olen muudatusi ellu viinud, on selgelt orienteeritud väärtusi hindavale ja tulemustele orienteeritud organisatsioonile. /-/See on müüt, et riigis töötavad tuimad ametnikud, kellele on tähtis eelkõige enese heaolu. Tõsi, kohtasin ka selliseid inimesi. /-/Mina sain rakendada oma oskusi maanteeametis ja jagada neid kogemusi, mida varasemalt erasektoris kogenud ja rakendanud olin. Kõik on võimalik. Samas ma õppisin palju meie MA inimestelt, inseneridelt, spetsialistidelt - kõikidelt. Ma sain väga palju teada tee-ehitusest, rääkimata liiklusohutuse laiemast ja üldisemast filosoofiast. Ma õppisin hästi palju oma meeskonna liikmetelt, eranditult kõikidelt.Lahkun maanteeametist ja riigisektorist ainult positiivsete tunnetega, liigun edasi erasektorisse. Ma olen juht. Kõlab jah uhkelt, aga usun, et mõistate, et ma ei pea silmas mitte paguneid ja positsiooni, vaid funktsiooni. Mina näen enda ülesandena visioone luua ja inimesi selle järgi liikuma panna.Maanteeametis on see töö tehtud. Ma olen veendunud, et strateegilised suunad on selliselt paigas, et ma võin rahuliku südamega minna. Minu jaoks on seis küps uuteks väljakutseteks, sest paigalseis on midagi, mis minule iseloomulik ei ole.Jäägem iseendaks. Tehkem kõike südamega (aga mitte südamesse võttes, nagu tavatseb mu hea sõber Hannes Tammjärv alati lisada).Tunnen, et tahan ennast rakendada ja arendada järgmises oma elu “käigus”. /-/
Koalitsioonileppest ja raha kogunemisest. “Kui valitsus oleks tulnud ja rääkinud läbirääkimiste käigus, mis toimub, mida täna rääkisid, kuhu nad jõudsid või ei jõudnud, oleks ära rääkinud isegi eriarvamused partnerite vahel, siis ei oleks koalitsioonileppe ümber selline aura ja jahumine. Ma toetan seda mõtet, et teedeehitust osaliselt finantseeritakse teatud maksudest. Kütuseaktsiisi tõstmise asemel oleks võinud maksustada autot, mis on otsesemalt seotud varamaksuga. Kui on olemas haigekassa, siis miks ei võiks olla teekassa. Rahastamist on võimalik muuta paindlikumaks. Igasuguste maksude teemal ei ole oluline see, kuidas täna riigieelarvet täidetakse, vaid mis on iga maksu mõju ja milles see väljendub ja kellele mõjub.”
Milline juhina/inimesena on. “Olen kogu aeg avameelne olnud, ei ole kunagi jätnud midagi ütlemata. Nii on palju lihtsam elada. Nii kaua kui maanteeametis olen olnud tööl, siis olen olnud avameelne. Kui on probleem, siis räägime probleemist ja nimetame asju õigete nimedega. Sellised on ka meie väärtused. Vaadates minu ajalugu, siis inimestel tekib küsimus, kas tal on kindel huvi. Pangas töötades olin riskijuht, IT-juht ja nüüd tegelen teedega. Et kui mõelda, mis nendel valdkondadel on seost, siis vastus on, et need erialad kõik arendavad, need huvitavad mind. Kõik on olnud huvitav ja arenev, sobin keskkonda, kus olen sunnitud hästi palju ise juurde õppima ja uuendusi tooma. Minu tugevus on üldjuhtimine, kuid koos kätega mõnikord mootorisse minemisega.”
Seotud lood
Auto parkimine ei pea olema keeruline ja aeganõudev protsess. Entringo pakub sujuvat ja mugavat parkimiskogemust, mis garanteerib kiire läbipääsu parklasse. Entringo on Hansabi välja töötatud piletivaba parkimis- ja läbipääsusüsteem, mis võimaldab kliendil parkimisalale pääseda ilma füüsilisel kujul piletit omamata. Süsteemi on sisse ehitatud numbrituvastus, mis parkimisloaga numbrimärki tuvastades automaatselt tõkkepuu avab. See võimaldab inimesel kiiresti ja takistusteta parkimisalale jõuda. Entringo lahendust saab kasutada ka läbipääsu kontrollimiseks. Seda on võimalik seadistada nii, et alale pääsevad vaid selleks volitatud isikud.
Enimloetud
1
Kasutatakse innovaatilist roniraketist, mis võimaldab kõrghoone kandekonstruktsioone rajada oluliselt kiiremini.
4
Lisatud 100 inseneribüroo edetabel.
Viimased uudised
Lisatud 100 inseneribüroo edetabel.
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud 100 edukaima ehitusettevõtte edetabel.
Kasutatakse innovaatilist roniraketist, mis võimaldab kõrghoone kandekonstruktsioone rajada oluliselt kiiremini.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele