Merko Ehituse käive langes esimeses kvartalis aastaga pea 7%, kuna uute ehituslepingute mahud vähenevad ja hinnasurve kasvab.
- Merko ehitatava Hiltoni hotelli sarikapidu Foto: Eiko Kink
Merko esimese kvartali müügitulu oli 45,6 miljonit eurot, mis on 6,7% vähem kui aasta eest samal ajal. Firma teenis puhaskasumit 0,8 miljonit eurot ning see kasvas aastaga pea 14%.
„Esimese kvartali majandustulemused on ootuspärased ja peegeldavad 2014. aasta Balti ehitusturu arenguid – vähenenud tellimuste mahtu ning hinnakonkurentsi survet marginaalidele. Selle mõju jätkub nii 2015. kui tõenäoliselt ka 2016. aastal,“ ütles ASi Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.
Müügitulu Lätis kasvab
Tringi sõnul on 2015. aasta ehitusettevõtetele uute tellimuste osas keeruline, kuna ehitusturul kasvu näha ei ole, uute hangete ettevalmistus võtab kaua aega ja pakkujad võtavad ehitushangetel suuri riske. „Kasvuperspektiivid võivad paraneda alates 2016. aastast, mistõttu on lähiajal väga olulised paindlikkus ja efektiivne tegutsemine,“ sõnas Trink pressiteate vahendusel.
Esimeses kvartalis teenis firma ligi 42% müügitulust väljaspool Eestit, sealjuures ulatus Läti müügitulude osakaal 37%ni kontserni müügituludest. Ettevõte jääb rahule ehitusteenuste müügitulu kasvuga Lätis, kusjuures Läti müügitulude osakaal on 2015. aasta kolme esimese kuuga kasvanud ligi 37%ni kontserni müügituludest. Leedu ehitusteenuste müügitulu oli esimeses kvartalis eelmise aasta tasemel.
Esimeses kvartalis tõusis kinnisvaraarenduse valdkonna osakaal müügitulust 24%ni kontserni kogutuludest ning Merkol on valmisolek alustada tänavu 450-500 uue korteri rajamisega Baltimaades. Balti ehitusturu keerulisest olukorrast tulenevalt on kontserni fookuses projekteerimis- ja ehitusteenuste terviklik pakkumine, paindlikkus ja efektiivsus, lisati aruandes.
Uute lepingute maht vähenes
Kontserni juhtkond ei ole rahul uute ehituslepingute mahuga, sest esimeses kvartalis sõlmis firma uusi ehituslepinguid 22,4 miljoni euro ulatuses võrreldes 48,6 miljoni euroga samal perioodil eelmisel aastal.
„Eeskätt tulenevalt EL-i rahastatavate riigihangete väljakuulutamise vaheperioodist ning eratellijate ebakindlusest uute arenduste käivitamisel, on lepingute portfelli hoidmine ja kasvatamine meile suur väljakutse,“ rääkis Trink, kelle sõnul on jätkuvalt kontserni fookuses hea koostöö ja samuti projekteerimisalase kogemuse ning projekteerimis- ja ehitusteenuste terviklik pakkumine eratellijatele.
„Uute tellimuste vähesus on tinginud turul tugeva hinnakonkurentsi, mis avaldab survet marginaalidele ja mille tõttu võetakse ehituslepingute sõlmimisel ühe suuremaid riske nii ehitaja kui tellija poolel,“ lisas Andres Trink.
Merko Ehituse esimese kvartali brutomarginaal oli 7,8% võrreldes aastataguse 8,1%ga. Puhaskasumi marginaal kasvas aastaga 1,5%-lt 1,8%-le.
Kinnisvaraarenduse valdkonna osakaal on 2015. aasta esimeses kvartalis tõusnud 24,3%ni kontserni kogutuludest (2014. aasta 3 kuud: 21,1%). Tänavu esimeses kvartalis on kontsern investeerinud uutesse ja töösolevatesse arendusprojektidesse 10,7 mln eurot, 2015. aastal planeeritav koguinvesteering Baltikumi korteriarendusprojektidesse ulatub 45-50 miljoni euroni, seda sõltuvalt Balti korterituru arengust, mida toetab jätkuvalt madal intressitase. Kontsernil on valmisolek 2015. aastal alustada Balti riikides ligikaudu 450-500 uue korteri ehitusega.
Investeeringud kasvavad
Kinnisvaraarenduse valdkonna osakaal on 2015. aasta esimeses kvartalis tõusnud 24,3%ni kontserni kogutuludest võrreldes 21,1%ga aasta eest. Tänavu esimeses kvartalis on kontsern investeerinud uutesse ja töösolevatesse arendusprojektidesse 10,7 miljonit eurot, 2015. aastal planeeritav koguinvesteering Baltikumi korteriarendusprojektidesse ulatub 45-50 miljoni euroni, seda sõltuvalt Balti korterituru arengust, mida toetab jätkuvalt madal intressitase. Kontsernil on valmisolek 2015. aastal alustada Balti riikides ligikaudu 450-500 uue korteri ehitusega.
Esimeses kvartalis müüs kontsern 62 korterit võrrelduna 99 korteriga eelmise aasta samal perioodil. „Korterite kajastamine kvartaalses müügitulus on seotud projektide valmimise tähtaja ja korterite lõpliku ostjatele üleandmise hetkega. Kuna 2014. aasta esimeses kvartalis andsime suuremas mahus kortereid ostjatele üle Lätis, siis on ka vastav võrdlusbaas kõrgem,“ rääkis Trink. „Esimese kvartali lõpuks sõlmitud korterite eelmüügi lepingute tasemega võib rahule jääda – nõudlus Merko poolt arendatavate ja ehitatavate korterite järele püsib,“ lisas ta.
Suuremate objektidena olid esimeses kvartalis Merkol töös Hilton Tallinn Park hotelli ehitus Tallinnas, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuste rekonstrueerimine Tallinnas ning Tallinna trammiliini nr 4 taristu projekteerimise ja rekonstrueerimise tööd. Lisaks Narva Veepuhastusjaama, Liepaja multifunktsionaalse kontserdikeskuse, Polipaks NT tootmis- ja logistikakeskuse ehitustööd Marupes,
ABB kõrgepinge alalisvoolu konverteralajaama ehitustööd Klaipedas, samuti prügila rekultiveerimise ja ehitustööd Riias.
Seotud lood
“Kaks ja pool aastat on pinge üleval, hingamisruumi pole – see on nagu maratoni jooksmine 800 meetri tempoga,” iseloomustab Hilton Tallinn Park Hotelli projekteerimist ja ehitust ASi Merko Ehitus Eesti projektidirekor Tarmo Pohlak ajakirjale Ehitaja mullu aprillikuus.
Elektrituru kaootilisus ja hindade ettearvamatu liikumine ei ole täna enam kellelegi üllatuseks. Küll aga võib uudisena tulla, et energiatootmist ja -tarbimist targalt juhtides saavad kodukasutajad hoida kokku suure rahasumma, teenida lisaraha ning enda päikesepargile tehtud investeeringute tasuvusaega kordades lühendada.