Kui ehitaja tahab objektilt lahkuda, siis valmistab ta seda Astlanda Ehituse juhi Kaupo Kolsari sõnul salaja ette mitu kuud. Tellija peab olema tark, et ehitus õnnestuks.
“Tellijaga peetud nõupidamiste protokollides on nii-öelda süütuid faktikesi, mis paari kuuga kogunevad lepingu mõistes oluliseks faktoriks, et leping peatada või suisa lõpetada,” kirjeldas Kolsar, kuidas ehitajad asju suunavad.
Siin peaks aga tellija olema piisavalt nutikas, et kirjavahetust või nõupidamiste protokolli juhtida. “Et ei tekiks olukordi, justkui akende asemel oleks küsitud kilesid ja nii edasi. Tänu sellele nad (ehitusfirmad – toim) pääsevad, ongi puhtad poisid.”
Seaduste muutmist riigihangete koostamisel oleks väga vaja, aga seni ei ole väljakäidud mõtted kaugele viinud.
“Neid pabereid on aegade jooksul palju laualt läbi käinud, aga seadusandja vaatab, et ehitusettevõtjad tahavad kiivalt turgu kaitsta – meie liberaalses majanduskeskkonnas ei tohiks selliste asjadega mingil juhul tegeleda,” iroonitses ehitusettevõtjate liidu juhatuse liige Aado Kivi üldistavalt.
“Arvan, et need, kes pättusi teevad, tuleks ärist eemal hoida, aga riigihangete seaduses neid võimalusi palju ei ole. Ametnikud ka ei taha oma elu keeruliseks teha: vaielda ja kohtus käia,” lisas ta.
Kivi märkis, et ühed nõrgimad tellijad on vallad, kes harva, kahe-kolme aasta tagant ehitushangetega tegelevad.
“Kaunis lihtne on nad lükata fakti ette, et kas lõpetame töö või makske, ja makske jälle. Vald vaatab, et objekti on väga vaja ja leiavad maksmiseks võimalusi. Asi jookseb poliitikasse, sest poliitikud on eesotsas: kes tahab paista nigel välja, et ei suutnud näiteks koolimaja valmis ehitada?” selgitas Kivi.
Seotud lood
Tänu oma kõrgele kvaliteedile, laiale lisavarustuse valikule, mugavale kasutusele ning esteetilisele välimusele on just Roto katuseaknad muutunud üheks eelistatumaks valikuks pööningute muutmisel eluruumideks.