Karis: Riik innovatsiooni ei soodusta

Ehitusuudised.ee korraldatud projekteerimise ümarlaual rääkis Karis, et hangete madal hind on selle tagajärg, et surve on kahepoolne. "Euroopa rahad on tinginud teatavad tähtajad. See on osalt tingitud sellest, et riik pole olnud piisavalt ette valmistunud regulatsioonideks. On olnud hirm, et tulevad kohtuvaidlused ja protsess pikeneb veelgi ning raha jääb kasutamata," märkis ta. Olukorras, kus institutsioonid ja riik tervikuna vajab objekte, ei taheta raha tagasi maksta.  

Karise sõnul ei ole riik soodustanud innovaatiliste lahenduste ehitusse jõudmist. Üheks põhjuseks on ressursi puudus. "Ei saa minna uue materjaliga ja lahendustega kohe ehitama, vaid on vaja prototüüpe, mis on ressurssimahukad," rääkis Karis. Nii et valitseb ühelt poolt tellija ja teisalt riigi soovimatus ja võimekus leida lahendusi innovaatikat ehitussektorisse tuua. "Ehitaja tahab kasumit saada ja ei vaevu senikaua, kuni alumistel okstel raha on, raha teadus- ja arendustegevusse paigutama. Seda enam, et see on pikem protsess ja pole kindel, kas 10 aasta pärast üldse eksisteeritakse."

Karis tõi negatiivse aspektina välja, et väga vähe on antud aega ka projekteerimiseks. "Oleks mõistlik anda projekteerimiseks rohkem aega," märkis ta. Karise sõnul ei ole väga palju auditeid tehtud, mis oleks keskendunud riigihangetele. On vaadatud, kas tegevus vastab Euroopa direktiividest tulenevatele seadustele - tehtud on vastavusauditeid. "Tuleb vaadata kas me pole endale hullusärki sellega selga tõmmanud ja kas reeglid on mõistusepärased. Kui reegleid rikutakse regulaarselt, tuleks üle vaadata seadused," märkis Karis.

Odava hanke eelistamine pole probleemiks ainult meil. ELi direktiivides on ees muudatus, et riigil endal on võimalik otsustada, kas teha sätted, mis keelavad kõige odavamat hanget võtta. Riik peab Karise sõnul hakkama ise vaatama, kuidas regulatsioone muuta.