Nordecon suunab energia kasumlikele projektidele

“Viimasel ajal on muret tuntud Nordeconi likviidsuse pärast. Võin kinnitada, et firma on heas vormis, hästi treenitud ja minul seda hirmu ei ole,” rääkis ehitusettevõtte nõukogu esimees ja suuromanik Toomas Luman eile Nordeconi aktsionäride korralisel üldkoosolekul. Mullu kasvas Nordeconi käive aastaga 9% võrra, 174 miljonile eurole ja puhaskasum oli 4,6 miljonit eurot. Juhtkonna hinnangul oli see hea tulemus, mida loodetakse järgmisel kolmel aastal veelgi parandada.

Ettevõtte juht Jaano Vink tõdes, et olukord ehitusturul on jätkuvalt sportlik ja konkurentsitihe. Kuna ehitusmahud vähenevad, siis kavatseb firma eelkõige keskenduda kulude kokkuhoiule, kasumlikkuse parandamisele ja selle hoidmisele. “Foorumitest võib lugeda, et aktsionärid on mures selle pärast, et Nordeconi portfelli maht kukub. See on aga teadlik tegevus, et portfelli kunstlikult mitte kasvatada,” märkis Vink, kelle sõnul keskendutakse vaid nendele projektidele, kust on võimalik teenida kasumit.

Tänavust mahtu mõjutab Vingi sõnul ka asjaolu, et Euroopa Liidu rahastamisperiood pole veel käima läinud. Mis omakorda vähendab teede- ja kanalisatsioonitööde kogumahtu 50% võrra.

Välisturgudele endiselt ei torma. Kui Merko sihib jätkuvalt välisturge, siis Nordeconi juhtkond hoiab konservatiivsemat joont ja kavatseb edaspidigi keskenduda koduturule. “Tunneme Eesti turgu nii hästi ja pole mõtet liigseid riske võtta,” rääkis Vink.

Vingi sõnul pole keskkond Lätis nii palju paranenud, et firma julgeks seal suuri projekte ette võtta. Tegevust Lätis ja Leedus mõjutab juhi kinnitusel ka see, et Euroopa Liidu rahastamises on vaheperiood ja seega pole suuri teedeehituse projekte. “Kui uus rahastamisperiood saab tuleval aastal jalad alla, on lootust, et Lätis-Leedus alustatakse uuesti aktiivsemat tegevust,” rääkis Vink.

Samuti jäävad oma aega ootama kaks kinnistut Ukrainas, mida firma müüa ei kavatse, ja sobival ajal alustatakse seal taas tegevust.

Vingi kinnitusel pole ka Soomet maha maetud. “Soome suunal oleme vaikselt tegemas nii-öelda musta tööd ja näeme näiteks, et betoonitöödes suudaksime seal küll konkurentsi pakkuda,” rääkis ta.

Pikemalt loe 28. mai Äripäevast .