Planeerimisseadus tekitab erimeelsusi

Eelnõu eesmärk on teha uus ja korrastatud planeerimisseadus. Lisaks juba kehtivas seaduses olemasolevatele üleriigilisele, maakonna-, üld- ja detailplaneeringule on eelnõus uute liikidena välja toodud riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud, mida nõuavad riigi või rahvusvaheliselt seisukohalt tähtsad ehitised.

Arhitektide liidu eestseisuse aseesimees Peeter Pere märkis arutelul, et planeerimisseadust tuleks hoolega arutada ja kõik teemad läbi mõelda, sest seadus paneb paika ruumilise arengu paljudeks aastateks. “Ruumiline planeerimine kui sisuline tegevus peaks olema läbimõeldud ja terviklik. Kui meie kujundame keskkonna, siis keskkond kujundab hiljem meid ennast,” kasutas Pere Churchilli mõtet. Ta rõhutas, et ruumilises planeerimises tehtud vead mõjutavad inimesi pikka aega.

Oskusteave laiali valgunud. Ruumialane kompetents on Pere sõnul laiali paisatud ning puudub üks institutsioon, kus arhitektuur, ehitus ja sellealane oskusteave kokku võiksid saada. “Riigil pole vastavat võimekust. Ruumiline planeerimine on siseministeeriumis, loodusliku keskkonnaga seonduv keskkonnaministeeriumis, arhitektuur kui kunst kultuuriväärtuste ametis, riigile ehitiste tellija rollis on Riigi Kinnisvara või muu vara valitseja jne. Sellise killustatuse puhul ei tekigi terviklikku arengut,” rääkis ta. “See pole kriitika asutuste aadressil, vaid see on süsteemi probleem. Näeme vajadust kompetentsikeskuse järele,” rääkis Pere.

Tema sõnul on arhitektide liit käinud välja ka sellise institutsiooni loomise kontseptsiooni. “Peame silmas pädevat nõuandvat institutsiooni, mitte käskivat bürokraatlikku suurte kuludega asutust,” täpsustas Pere.

Loe pikamalt ja teiste osapoolte arvamusi 6. mai Äripäeva paber või digilehest .